Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

[[24. detsember|24. detsembril]] [[1917]] (vkj) [[6. jaanuar]]il [[1918]] kuulutas Valka linnas asunud bolševistlikult meelestatud Läti Tööliste, Soldatite ja Maatameeste Saadikute Nõukogu Täitevkomitee ([[Iskolat]]) välja Läti iseseisvusdeklaratsiooni ning Nõukogude Läti riigi nn ([[Iskolati vabariik]]), mille territoorium hõlmas [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõda]] käigus Saksa keisririigi vägede poolt okupeerimata põhja- ja kirde Läti piirkonnad. Iskolati vabariigi juhiks oli täitevkomitee esimees [[Fricis Roziņš]] (''Розинь Фрицис Адамович''). 1918. aasta alguses alanud Saksa keisririigi vägede pealetungi käigus okupeeriti kogu LätimaaLäti ning Baltimaad. Nõukogude Läti võimuorganid ja neid toetavad [[Läti punased kütid]] taandusid [[Nõukogude Venemaa]]le.

1918. aasta oktoobri keskel alustasid Nõukogude Venemaa [[Läänerinne (Vene kodusõda)|Läänerinde]] [[7. armee (Vene SFNV)|7. armee]] koosseisu kuulunud Läti kütipolgud taanduvate saksa vägede kannul pealetungile ja hõivasid suure osa LätimaaLäti territooriumist ning kuulutasid 17. detsembril 1918 Punaarmee poolt hõivatud Valka linnas välja manifesti Läti tööliste ja talupoegade ajutise valitsuse moodustamisest, mille [[Rahvakomissaride Nõukogu]] esimeheks valiti esimene [[kommunist]]ist [[Vene SFNV]] justiits[[rahvakomissar]] [[Pēteris Stučka]].

Reaalset kontrolli LätimaaLäti üle omamata ja Lätis asuvate saksa vägede, [[Valgekaartlased|vene valgekaartlaste vägede]] ja baltisaksa [[Landeswehr]]i relvajõududest sõltuv Läti vabariigi valitsus ei suutnud osutada vastupanu Punaarmee ja Läti punaste küttide regulaararmeele ning Läti kommunistlik valitsus suutis vallutada enamiku Läti territooriumist, sh 3. jaanuaril 1919 Läti pealinna [[Riia]], kus [[13. jaanuar]]il kuulutati välja '''Läti Sotsialistlik Nõukogude Vabariik'''.