Benedictus XVI: erinevus redaktsioonide vahel

Joseph Alois Ratzinger sündis [[Vaikne laupäev|vaiksel laupäeval]] 16. aprillil 1927 kohaliku aja järgi kella 4.30 paiku varahommikul [[Saksamaa]]l [[Baieri]]s [[Inn]]i-äärses Marktlis ([[Marktl am Inn]]) praegusel aadressil Marktplatz 11 (varem Schulstrasse 11) [[politsei]]nik Joseph Ratzingeri ([[1877]]–[[1959]]) ja koka Maria Peintneri ([[1884]]–[[1963]]) kolmelapselises peres noorimana ning [[ristimine|ristiti]] samal päeval kella 8.30 paiku kohalikus Püha Oswaldi [[kirik]]us [[vikaar]] [[Josef Stangl]]i poolt. Tal on vend [[Georg Ratzinger]] ja õde Maria Ratzinger. Tulevase paavsti vanaonu Georg Ratzinger oli [[preester]] ja [[Riigipäev]]a liige.

 

 

[[1941]] pidi Joseph Ratzinger astuma [[Hitlerjugend]]isse. Samal ajal hukati Saksamaa eutanaasiaprogrammi alusel üks tema [[Downi sündroom]]iga sugulane. [[1943]] teenis Ratzinger [[õhutõrje]] abiväes [[München]]i lähedal Ludwigsfeldis asuvate [[BMW]] [[tehas]]te kaitsetöödel, sealt saadeti ta hiljem [[Unterföhring]]isse ja [[Innsbruck]]i, kust nende abiüksus saadeti edasi [[Gilching]]isse. Gilchingis teenis Ratzinger [[hävituslennuk]]ite baasis sidetöödel. [[10. september|10. septembrist]] [[20. november|20. novembrini]] [[1944]] püstitas Ratzinger [[Ungari]] [[piir]]i ääres tankitõkkeid. [[detsember|Detsembris]] 1944 [[mobilisatsioon|mobiliseeriti]] ta [[armee]]sse ja saadeti esmalt [[õppus]]tele Traunsteini. Terviseprobleemide tõttu ei osalenud Ratzinger õppustel, teda ei saadetud ka [[rinne|rindele]], vaid ta teenis mitmetes toimkondades. [[Aprill]]is või [[mai]]s [[1945]] põgenes Ratzinger väeosast ja saabus koju, kust ta taheti taas armeesse mobiliseerida. Pärast Saksamaa [[okupatsioon|okupeerimist]] vangistati ta liitlasvägede poolt ja ta viibis [[USA]] hallatavas sõjavangide [[laager|laagris]] [[Ulm]]i lähedal, kust vabanes [[19. juuni]]l 1945. 120-[[kilomeeter|kilomeetrise]] kodutee läbis Ratzinger hääletades.