Redaktsioon: 27. mai 2017, kell 23:43 redigeeri Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. september 2017, kell 08:14 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 817 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{toimeta}} ~~'''Loovust''' ehk kreatiivsust on defineeritud mitut moodi:~~ '''Loovus''' ehk '''kreatiivsus''' (inglise keeles ''creativity'', saksa keeles ''Kreativität'') on [[võime]] luua [[originaal]]i. Loovus teostub [[loomeprotsess]]i kaudu [[looming]]us. Muid definitsioone: * Loovus on [[isiksus]]e omaduste kogum, mis annab eeldused mistahes inimtegevuse valdkonnas [[probleem]]e uut viisi lahendada ja algupäraseid tulemusi saada (McLeod & Cropley, 1989). * Loovus on selliste uudsete [[idee]]de tootmine, mis on asjakohased ja tõhusad (Cropley & Urban, 2000); selliste uudsete ideede, [[toode]]te, [[seade\|seadmete]] või [[kunstiteos]]te loomine, mis meie elu edendavad (Feldhusen, 1999). ~~Kokkuvõtvalt hõlmab mõiste loovus enamasti kahte tähendust:~~ * loomine kui tegevus – siia kuuluvad loomisfaasis toimivad kognitiivsed protsessid (ka loov [[mõtlemine]]); * looming kui [[loomeprotsess]]i tulemus – siia kuuluvad uudne idee, toode, kunstiteos jm. Nüüdisajal on välja töötatud mitmeid loovuskäsitlusi, mis ühendavad isiksuslikud ja sotsiaalsed aspektid. Siia kuuluvad inimese [[pärilikkus\|pärilikud]] tegurid, kognitiivsed protsessid, isiksuse omadused; [[perekond]]likud ja [[haridus]]likud tegurid, tegevusala karakteristikud, keskkonna sotsiaalsed ja majanduslikud aspektid, kultuuritegurid, ajaloolised ja poliitilised sündmused. Kõigis neis mitmemõõtmelistes loovuskäsitlustes moodustavad hariduslikud tegurid ühe olulise osa ning on vastastikuses koostoimes isiku kognitiivsete, isiksuslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste teguritega.

Loovus: erinevus redaktsioonide vahel