Redaktsioon: 16. märts 2017, kell 09:33 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Koondasin skripti abil viited ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. september 2017, kell 21:40 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 928 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
54. rida: Vanad [[Ateena\|ateenlased]] viljelesid monumentaalkunste – [[skulptuur]]i ja [[arhitektuur]]i. See oli neil teaduspärane ja allus [[Pythagoras\|pütagoorlaste]] õhutusel [[geomeetria]] – [[kuldlõige\|kuldlõike]] – nõuetele. Pärast [[Rooma impeerium]]i lagunemist domineeris keskajal ehituskunst [[romaanika\|romaani]] ja ~~kõrgusesse~~kõrgusse pürgiva [[gooti stiil]]i ning sinna juurde kuuluva [[vitraaž]]iga. Vaimuelus ja teaduses valitses [[müstitsism]]. Antiikteadused süstematiseeriti „seitsmeks vabaks kunstiks” nagu [[grammatika]], [[geomeetria]], [[astronoomia]], [[muusika]], [[metafüüsika]] jt. Otsiti seoseid [[religioon]]i ja teaduse vahel, lokkas [[alkeemia]] ja teised müstilised kunstid. Euroopasse jõudis ka [[trükikunst]]. Keskaja lõpus toimus Kesk- ja Lääne-Euroopas vaimne ja kultuuriline murrang – ''[[renessanss]]'' – pürgimine humanitaarsete ja materiaalsete väärtuste poole. [[Leonardo da Vinci]] oli mitmekülgne – ta oli nii maalikunstnik, kujur, arhitekt, insener, kunstiteoreetik kui ka looduseuurija. Oma kunstiteostes järgis ta kuldlõike printsiipi ja leiutiste puhul tegi arvutusi. Lennuaparaadi puhul eksis ta paraku vaid inimjõu osas, need said lendama hakata alles neli sajandit hiljem. Ta on hinnatud eelkõige kui kõrgromaani suurmeister. [[Renessanss\|Renessans]]i<nowiki/>ajastul pandi kõik paika – kunst ja teadus eraldi. Madalmaade uusaegse ~~tippmaalija~~tippmaalikunstniku ja graafiku [[Rembrandt]]’i<nowiki/>i (1606–1669) käsitluslaad oli maaliline, pintslikasutus vaba ja värviskaala soe. Samal ajastul pürgis ~~sir~~Sir [[Isaac Newton]] (1643–1727) eukleidesliku innuga paika panema matemaatika ja mehaanika printsiipe (1687), mis koolimatemaatikas kehtivad veel nüüdki, samuti nagu [[Eukleides]]e omad. 19. sajandi lõpuks oli nii kunst kui ka teadus „kõverdunud“. Prantsusmaal olid tekkinud mitmesugused tegelikkust „kõverdunult“ peegeldavad kunstivoolud nagu [[impressionism]], [[ekspressionism]], [[kubism]], [[futurism]] jt. Näiteks, [[fovism\|fovist]] [[Henri Matisse]]’i (1869–1954) maalingud kujutasid hoopis midagi muud kui klassikalised. Selleks ajaks oli [[Nikolai Lobatševski]] (1792–1856) poolt geomeetria negatiivseks ja [[Bernhard Riemann]]i (1826–1866) poolt aga positiivseks kõverdanud. [[Albert Einstein]]il (1879–1955) ei jäänudki muud üle kui oma üldrelatiivsusteooriaga (1916) kogu [[aegruum]] ära kõverdada. 79. rida: Nagu nägime, on teadus välja kasvanud kunstist, selle juured on kunstis. Ei tohiks midagi hirmsat olla, kui teadusloomet ''objektile suunatud süvamõtlemise kunstiks'' pidada. '''Ars longa''' ''(ld: 'oskus, kunst, teadus on igavene')''! Lisaks siia juurde veel '''Ars mutor''' ('muutub'~~(muutub~~)''! == Viited ==

Looming: erinevus redaktsioonide vahel