Redaktsioon: 6. juuli 2017, kell 13:11 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. september 2017, kell 20:25 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Algselt oli selts nn [[Nähtamatu kolledž]]i laiendus, mis loodi uuringute tegemiseks ja arutelude pidamiseks. Tänapäeval on kuninglik selts Briti valitsuse nõuandja teadusküsimustes ning saab raha parlamendilt. Selts toimib Suurbritannia [[teaduste akadeemia]]na, annab välja umbes 700 [[uurimisstipendium\|uurimisstipendiumi]] ja rahastab alustavaid [[teadusfirma]]sid. Samuti nõustab kuninglik selts teadusküsimustes [[Ühendatud Rahvaste Organisatsioon]]i ja [[Euroopa Komisjon]]i. Seltsi juhib 21-liikmeline nõukogu, mille eesotsas on seltsi president, vastavalt seltsi põhikirjale. Nõukogu liikmed ja presidendi valivad endi seast seltsi liikmed. Praegu on seltsil 1314 liiget ning igal aastal valitakse 44 uut liiget. Seltsil on ka kuninglikud liikmed, auliikmed ja välismaised liikmed. Seltsi liikmed võivad kasutada enda nime järel tiitlit FRS (''Fellow of the Royal Society''), välisliikmed ForMemRS (''Foreign Member of the Royal Society''). Kuningliku seltsi praegune president on ~~''sir''~~Sir [[Paul Nurse]], kes astus ametisse 30. novembril 2010. [[1967]]. aastast asub selts Londoni kesklinnas aadressil 6–9 Carlton House Terrace. Seltsi hoone on muinsuskaitse all ning võetud [[Muinsuskaitse Suurbritannias\|1. järgu hoonete nimekirja]]. 16. rida: Kuninglik selts sai alguse nn nähtamatust kolledžist või kolleegiumist (''invisible college''), mille raames [[natuurfilosoofia\|natuurfilosoofid]] (tänapäevases mõistes loodusteadlased ja filosoofid) [[1640. aastad\|1640. aastate]] Inglismaal koos käisid. Nähtamatus kolledžis arutati uut filosoofiat, mille eesmärk oli edendada teadmisi loodusest [[Vaatlus\|vaatlus]]te ja [[Eksperiment\|eksperiment]]ide abil; tänapäeval nimetatakse seda [[teadus]]eks.<ref name="history" /> Seltsi ametlik asutamiskuupäev on 28. november 1660. Tol päeval kohtusid Gresham College'is 12 meest pärast toonase Greshami astronoomiaprofessori Christopher Wreni loengut, ning otsustasid rajada "kolledži füüsikalis-matemaatiliste teadmiste edendamiseks" ("a Colledge for the Promoting of Physico-Mathematicall Experimentall Learning"). Nende seas olid Christopher Wren, Robert Boyle, John Wilkins, ~~''sir''~~Sir [[Robert Moray]] ja [[William Brouncker, teine vikont Brouncker\|vikont William Brouncker]]. Asutamisdokumentides on loetletud asutajaliikmetena ka neid, kes tookord kohal ei viibinud, nagu [[Henry Oldenburg]], kellest sai järgmisel aastal üks kahest seltsi esimesest sekretärist. William Brounckerist sai seltsi esimene president.<ref name="history" /> Selts pidi kohtuma kord nädalas, et jälgida katseid ja arutleda teaduslikel teemadel. Seltsi esimene eksperimentide kuraator oli Robert Hooke. Moray kõneles sellest ettevõtmisest esmakordselt kuningas Charles II-le ning sai temalt heakskiidu. Ehkki selts jäi algselt nimeta, ilmus nimi ''The Royal Society'' trükis esimest korda 1661. aastal ja teises kuninglikus põhikirjas (''Royal Charter'') 1663. aastal ~~nimetatakse~~nimetati ~~seda~~see ~~Londoni~~loodusteadmiste ~~Kuninglikuks~~parandamise ~~Seltsiks~~nimel tegutsevaks Londoni ~~Loodusteaduse~~kuninglikuks ~~Parandamiseks~~seltsiks (''The Royal Society of London for Improving Natural Knowledge''').<ref name="history" /> Peavarju leidis kuninglik selts Greshami kolledžis. Samas asusid ka selle kiiresti kasvav raamatukogu (esimene raamat annetati seltsile 1661) ning teaduslikku huvi pakkuvate näidiste kogu. Pärast [[Londoni 1666. aasta tulekahju]] kolis selts mõneks aastaks [[Arundel House]]'i, Norfolki hertsogite Londoni koju. Omaenese kodu, kaks maja Crane Courtis, omandas kuninglik selts alles 1710. aastal, mil seda juhtis [[Isaac Newton]].<ref name="history" /> 1662. aastal anti seltsile kuningliku põhikirjaga kirjastamisõigus. Esimesed raamatud olid [[John Evelyn]]i "Sylva" ja Robert Hooke'i "Micrographia". 1665 hakkas Henry Oldenburgi toimetusel ilmuma ajakiri Philosophical Transactions. Mõne aasta pärast võttis selts selle kirjastamise enda kanda.<ref name="history" /> Seltsi liikmed olid algusest peale valitavad, ehkki tingimused olid ebamäärased ja enamik liikmeist polnud professionaalsed teadlased. [[1731]]. aastal kehtestati uus reegel, mille kohaselt tuli iga kandidaat esitada kirjalikult koos toetajate allkirjadega. Need avaldused annavad mõningast aimu, miks keegi seltsi liikmeks valiti ja millised olid sidemed liikmete vahel.<ref name="history" /> [[1780]]. aastal kolis selts uuesti, sedapuhku kuningalt saadud Somerset House'i. Selle korraldas ~~''sir''~~Sir [[Joseph Banks]], kes oli [[1778]]. aastal saanud seltsi presidendiks ning jäi sellesse ametisse surmani 1820. aastal. Banks pooldas, et seltsi liikmete seas oleks nii tegutsevaid teadlasi kui ka rikkaid [[amatöör]]e, kellest võiksid saada teadlaste patroonid. Tema seisukoht kaotas 19. sajandi I poolel populaarsust ning [[1847]] otsustas selts, et edaspidi valitakse liikmeid vaid nende teadustöö põhjal.<ref name="history" /> See uus professionaalne lähenemine tähendas, et kuninglik selts polnud enam pelgalt [[õpetatud selts]], vaid tegelikkuses ka [[teaduste akadeemia]]. Valitsus tunnustas seda [[1850]]. aastal, andes seltsile 1000 [[Inglise nael]]a uurimistööks ja seadmete soetamiseks. Sellega rajati valitsuse grantide süsteem ning sai alguse seltsi tihe side valitsusega, mis lubas seltsil siiski säilitada teadustööks hädatarviliku autonoomia. 1857. aastal kolis selts taas oma kahe palgalise töötajaga, seekord Burlington House'i [[Piccadilly]]l.<ref name="history" />

Londoni Kuninglik Selts: erinevus redaktsioonide vahel