Soomusrongide divisjon: erinevus redaktsioonide vahel

Soomusrongide Divisjon formeeriti [[20. veebruar]]il [[1919]] seni [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] eraldi tegutsenud laia- ja kitsarööpalistekitsarööpmeliste soomusrongide, [[soomusautode kolonn]]i, soomusrongide divisjoni tagavarapataljoni ja remontrongide ning soomusrongide kuulipilduja kursusest. Ametlikult kinnitati Soomusrongide Divisjoni ajutised koosseisud [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]]i poolt [[10. märts]]il 1919.

Vabadussõja alguses tegutsesid laiarööpalisedlaiarööpmelised ja kitsarööpalisedkitsarööpmelised soomusrongid eri suundadel, ega olnud allutatud ühtsele juhtimisele. LaiarööpalisteLaiarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten [[Karl Parts]] (ja pealepärast tolletema haavata saamisthaavatasaamist kapten [[Anton Irv]]). Ning kitsarööpalisteKitsarööpmeliste soomusrongide tööd koordineeris kapten [[Albert Peters]]. Pärast Valga raudteesõlme vallutamist 1919. aasta veebruaris, kui soomusrongidele avanesid uued löögisuunad [[Pihkva]]-[[Irboska]], Volmari ([[Valmiera]]) ja [[Hopa]] (Ape), tekkis vajadus hakata rongide tööd koordineerima. 20. veebruaril 1919. aastal koondati kõik soomusrongid ja neid teenindavad remontrongidremondirongid Soomusrongide Divisjoniks, mille koosseisu lülitati ka [[soomusautode kolonn]], soomusrongide divisjoni tagavarapataljon, soomusrongide kuulipildujakursuskuulipildurikursus ja mõned väiksemad allüksused.

10. märtsil 1919. aastal kinnitas [[Sõjavägede Ülemjuhataja|sõjavägede ülemjuhataja]] [[Johan Laidoner]] Soomusrongide Divisjoni ajutise koosseisu, kusjuures divisjoni ülem sai diviisiülema õigused administratiiv- ja distsiplinaaralal. Operatiivselt allusid soomusrongid jalaväediviisi ülematele, kelle vastutusalas nad parasjagu asusid.

Pärast [[Karl Parts]]i haavatasaamist 23. jaanuaril 1919. aastal asus soomusrongide juhi kohuseid täitma kapten [[Anton Irv]]. Soomusrongide Divisjoni staabi formeeris kapten [[Johannes Poopuu]], Divisjoni adjutandiks määrati alamleitnant [[Johannes Raudmäe|Johannes Eisenberg]] ja varustusülemaks sõjaväeametnik [[Mihkel Piperal]]. Pärast [[Anton Irv]]e surma sai Soomusrongide Divisjoni ülemaks uuesti [[Karl Parts]].

23. augustil 1919. nimetati Soomusrongide Divisjon ümber Soomusrongide Diviisiks. Muutus oli pigem vormiline. Diviisi ülemaks jäi edasi [[Karl Parts]] ja staabiülemaks [[Johannes Poopuu]]. Diviisiülema abiks nimetati [[Arnold Hinnom]]. Vabadussõja jooksul formeeriti Eestis ühtekokku 6 laiarööpalistlaiarööpmelist ja 6 kitsarööpalistkitsarööpmelist soomusrongi ([[Kitsarööpmeline soomusrong nr. 4|kitsarööpalistkitsarööpmelist soomusrongi nr 4]] formeeriti kaks korda). Soomusrongide Diviisi ülemale allusid ka nn. löögiosad: [[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi partisanide pataljon]], [[Kalevlaste Maleva]] ja [[Scoutspataljon|''Scouts''-pataljon]], mis tegid Vabadussõjas soomusrongidega aktiivselt koostööd.

Soomusrongide Divisjoni koosseisu kuulunud tagavarapataljoni näol oli tegemist tavalise jalaväeüksusega. Pataljon formeeriti 1919. aasta märtsis Soomusrongide Divisjoni ülema kt kapten [[Anton Irv]]e korraldusel. Väeosa ülesandeks oli valmistada ette täiendust soomusrongide meeskondadele. Pataljoni formeerijaks ja ülemaks oli staabikapten [[Emil Kursk]]. 23. aprillil 1919. aastal sõitis pataljon [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarindele]] ja sai tuleristsed [[Mõniste]] juures.

==Soomusrongide Diviisdiviis==

''Soomusrongide Divisjondivisjon'' nimetati 23. augustil 1919. aastal ''Soomusrongide Diviisdiviis''iks.

*[[Kuperjanovi jalaväepataljon|Kuperjanovi Partisanide pataljon]], [[Kalevlaste Maleva]], [[Scoutspataljon|Scouts-rügement]], [[Võru kaitsepataljon]] ningja välisuurtükiväeosad.

==Soomusrongide Diviisidiviisi reorganiseerimine==

Soomusrongide Diviisdiviis reorganiseeriti pärast Vabadussõja edukat lõppu 1921. aasta 1. veebruarist [[Soomusrongide Brigaad]]iks; 1923. aasta 1. augustist reorganiseeriti Soomusrongide brigaad kaheks rügemendiks: [[1. Soomusrongirügement|1. soomusrongirügemendiks]], [[Tapa]]l ja [[2. Soomusrongirügement|2. soomusrongirügemendiks]], [[Valga]]s; 1934. aasta [[30. november|30. novembrist]] moodustati kahest soomusrongirügemendist üks [[Soomusrongirügementsoomusrongirügement]], asukohaga Tapal.

*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16986 "Esimese Soomusrongide rügemendi 8. aastapäeval."] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1926, nr. 49, lk 1061-1065.

*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16986 "Soomusrongide diviis Vabadussõjas."] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1926, nr. 49, lk 1066-1069.

*[[Karl Parts]] (1928). [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16353 "Soomusrongide tegevusest Vabadussõja murrang-ajajärgul Põhja (Viru) rindel. Tapa vallutamine. Mälestusi ja dokumente."] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1928, nr. 6-8, lk 221-229.

*[http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16353 "1. soomusrongide rügement."] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1928, nr. 6-8, lk 344.

*[[Paul Villemi]] (1928). [http://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:16374 "Soomusrongide diviis Vabadussõjas"] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1928, nr. 48/49, lk 1322-1326.

*H.Koorits, [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:252402 Irboska vallutamisel 14. veebruaril 1919.a.] // Vabadussõja Tähistel 1938, nr. 2, lk 45-50.

*[[Paul Villemi]] (1938). [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16694 "Kahe soomusrongi viiepäevane sõjaretk Irboskasse 14.-18.02.1919."] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1938, nr. 48, lk 1187-1201.

*[[Jaan Pert]], [http://www.digar.ee/id/nlib-digar:16694 L-r. soomusrong nr. 2 sünd ja tema sõjategevuse algus.] // [[Sõdur (ajakiri)|Sõdur]] 1938, nr. 48, lk 1202-1204.