'''''Glasnost''''' ([[vene keel]]es ''гласность'' 'avalikkus', 'üldteatavus'; varem on eestikeelse vastena kasutatud sõna '''avalikustamine''') oli [[Mihhail Gorbatšov]]i ellu kutsutud avalikustamispoliitika [[NSV Liit|NSV Liidus]].
==Iseloomustus==
''Glasnost'' tähendas salastatuse vähendamist Nõukogude ühiskonnas ja [[ajakirjandus]]e üle seatud [[NLKP|kommunistliku partei]] kontrolli mõningast kärpimist. Keelamis- ja kärpimispoliitika kõrval, mida rakendas [[tsensuur]] oma avalikkusele teadmatuks jäänud tegevuses, hakati rohkem kasutama [[parteiline järelevalve|parteilist järelevalvet]], mis vahel avaldus ka avaliku parteilise kriitikana või diskussioonina.
Hakati kajastama negatiivseid nähtuseid, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, [[kuritegevus]]e tõelist ulatust. Avaldati näotuid tõsiasju [[NSV Liit#Ajalugu|NSV Liidu ajaloost]], samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus: see polnud enam ainuüksi propaganda-, vaid ka teabevahend.
8. rida:
Poliitilise surve mõningane lõdvenemine nähtus eeskätt üleliidulises [[trükiajakirjandus]]es ja [[televisioon]]is, ajakirjanduse liberaliseerumine provintsides toimus aeglasemalt.
Avalikustamisega kaasnes ''[[perestroika]]''-poliitika, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes [[demokraatia]]. Vähenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal [[1988]] lõppes [[välisringhääling]]u jaamade segamine.
Alguses ei tähendanud ''glasnost'' veel täielikku [[sõnavabadus]]t. Näiteks püüti maha vaikida [[Tšornobõli katastroof]]i ja sellest põhjustatud [[Radioaktiivne reostus|radioaktiivse reostuse]] ulatust. Ent järk-järgult avalikustamine süvenes, kuni aastal [[1990]] likvideeriti NSV Liidu tsensuuriorgan [[Glavlit]]. Suurima mõju saavutas ''glasnost'' vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem kaotas ''glasnost'' tähenduse ning selle asendas universaalsem ja kõigile mõistetav [[sõnavabadus]], mis on tänapäeval enamikus riikides iseenesestmõistetav.
