Osaline sulamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
29. rida:
====Subduktsioonivööndites====
Osalist sulamist mõjutavate tegurite hulgas on lisaks temperatuurile ja rõhule
[[Subduktsioonivöönd]]ites sukeldub ookeaniline laam mandrilise laama alla. Sukeldunud [[laam]]a sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite [[Moone (geoloogia)|moondumisele]]. Moonde käigus [[Kristalliseerumine|kristalliseeruvad]] kivimid ümber, kusjuures [[kristallstruktuur]]is olnud vesi tõrjutakse välja. Vabanenud vesi liigub ülespoole sukelduva laama kohal olevasse [[vahevöö kiil]]u ja segunedes sealse ainesega ([[peridotiit]]idega) vähendab selle solidust sedavõrd<ref name="klemetti"/>, et algab peridotiitide osaline sulamine ning moodustuma hakkavad esimesed magmatilgad. Sulanud magma on lähtekivimist väiksema tihedusega ja hakkab seetõttu aeglaselt ülespoole liikuma.
[[Pilt:Fusion_exp%C3%A9rimentale_de_la_p%C3%A9ridotite.jpg|pisi|500px|Kuiva ja hüdrateeritud [[Peridotiit|peridotiidi]] sulamise skemaatilised graafikud.]]
Kõrvaloleval pildil on näidatud kahte skemaatilist graafikut – kuiva peridotiidi ja hüdrateeritud peridotiidi sulamise graafikuid, kus horisontaalteljeks on temperatuur ja vertikaalteljeks sügavus (ka rõhk). Graafikutel on punase joonega tähistatud [[geotermiline gradient]], tumesinise joonega peridotiidi solidusjoon ja tumekollase joonega likvidusjoon. Helesinise värviga tähistatud alas on materjal osaliselt üles sulanud ja kollast värvi alas on materjal täielikult üles sulanud. Vasakpoolne graafik kirjeldab tavaolukorda – üldjuhul on peridotiit [[Maa (planeet)|Maa]] sisemuses tahke, sest tema solidusjoon ei lõiku Maa geotermilise gradiendiga. Seevastu parempoolsel graafikul nad lõikuvad, sest subduktsioonivööndites vee lisandumine peridotiidile vähendab viimase solidust ja algab osaline sulamine.
==Viited==
| |||