Redaktsioon: 18. august 2017, kell 13:59 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 29. august 2017, kell 12:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 534 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
39. rida: Teatud [[narkootikum]]ide tarvitamisel võib inimorganismi füsioloogilistest, anatoomilistest aga ka neuroloogilistest põhjustest tingituna tekkida nimetatud ainete pikemaajalisel tarbimisel organismis seisund, kus [[sünaps\|sünapside]] signalisatsioonisüsteem ja geenid ning retseptorid ja ained muudavad aju erinevate süsteemide suhtlust selliselt, et tekib [[tundetus]] tarbitava narkootikumi ühendite vastu, nimetatakse ka [[sõltuvus (narkoloogia)\|sõltuvus]]. Antud teaduslikke teooriaid kasutatakse mitte üksnes keelatud narkootliste ainete, vaid ka retsepti jt ravimite ning hormoonpreparaatide väljatöötamisel ja tarvitamisel. Ka mainitud juhtudel esineb häireid inimeste tervislikus seisundis, nii näiteks võivad serotoniiniretseptorite blokaatorid, pikaajalisel tarbimisel põhjustada erinevaid ladestusi ajus, seedeelundkonnas (kõikjal kus serotoniiniretspetroid paiknevad) sest need sisaldavad aineid, mis sarnanevad mediaatoritega sünapsides, ja seetõttu organism ülekandeainet enam ~~bioloogistel~~bioloogilistel alustel (normaalne ringlus) ise ei sünteesi. Nii vajataksegi aina uusi, suuremaid koguseid "asendusaineks" saanud alkoholi, ravimi, nikotiini ja ka narkootikumi koguseid. Sellistest nimetatud sõltuvustest ravi puhul saame rääkida arvatavasti üksnes inimeste puhul (nt serotoniini- ja dopamiiniretseptorid (geenid) on ka kuldkaladel) ja ravi on aeganõudev.<ref name="z703K" /><ref name="O7mSU" /> ==Neuropatoloogia==

Sünaps: erinevus redaktsioonide vahel