Kõrgtehnoloogia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
6. rida:
==Termini päritolu==
Esimest korda esines mõiste "kõrgtehnoloogia" ühes ajalehe New York Times artiklis 1950. aastatel, kus propageeriti aatomienergiat. <ref
1969. aasta aprillis kasutas Robert Metz seda mõistet rahandusveerus – Arthur H. Collins Collinsi raadiost „kontrollib kõrgtehnoloogia patentide arvu paljudes valdkondades“<ref
==Majandus==
66. rida:
* kesk-kõrgtehnoloogilised: kemikaalide ja keemiatoodete, elektriseadmete, mootorsõidukite ja muude transpordivahendite tootmine;
* kesk-madaltehnoloogilised: koksi ja puhastatud naftatoodete, kummi- ja plasttoodete, metallide ja metalltoodete, mittemetallide tootmine;
* madaltehnoloogilised: toiduainete, jookide, tekstiili-, rõiva-, nahktoodete, puidu- paberi- ja mööblitootmine.<ref
==Kõrgtehnoloogiline ühiskond==
75. rida:
Mõnda geograafilist piirkonda võib pidada kõrgtehnoloogia sünni ühiskonnaks, näiteks '''Silicon Valley'''.
Silicon Valley piirkond USA-s Californias [[San Francisco]] lahe kagu- ja lõunakaldal, mis hõlmab [[Santa Clara]] oru ja San Francisco poolsaare lõunaosa, on eestlastele peamiselt tuntud paljude maailma mainekate tehnoloogiafirmade koduna. [[Google]], [[Yahoo]], [[Intel]], [[eBay]], [[Hewlett-Packard]] on vaid mõned tuntumad nimed tuhandete teiste äriõnne jahtivate ettevõtete seas. Ja üha enam leiab sealt ka meie enda väikese kodumaa aktiivsemate idufirmade kontoreid.<ref
Organisatsiooni osakond, mis tegeleb oma projektides uusimate tehnoloogiaga, võib arvata kõrgtehnoloogia mikroühiskonda organisatsioonide ja partnerite arvu poolest. Üliõpilased ja õppejõud [[ENAEE]] või [[ABET]] akrediteeritud programmiga võib arvestada kõrgtehnoloogia liikmetena, teiste traditsiooniliste tasemete suhtes. Ettevõtteid, mis töötavad tipptasemel, võib pidada kõrgtehnoloogilisse ühiskonda kuuluvaks koos oma peamiste konkurentidega, mis puudutab ülejäänud sektorite konkurentsi.
== Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö ==
Uuring „Feasibility Study for an Estonian Materials Technology Programme“ koostati eesmärgiga kaardistada Eesti [[materjalitehnoloogia]]-alane võimekus ning valdkonna potentsiaal teaduses ja eraettevõtluses. Enim rõhutati uuringus nõrka [[ülikoolid]]e ja ettevõtete vahelist koostööd, mille tulemusena on Eestis sügav lõhe ülikoolide teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtete vajaduste vahel. Tõsteti esile ka ettevõtete madalat teadus- ja arendustegevust puudutavat teadlikkust ja võimekust, praktiliste oskuste arendamise väikest osatähtsust kõrgkoolide õppekavades ning kvalifitseeritud tööjõu puudust materjaliteaduse ja -tehnoloogia valdkonnas.<ref
== Vaata ka ==
86. rida:
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="dVmAg">"Atomic Power for Europe", The New York Times, February 4, 1957, p. 17</ref>
<ref name="CIwUN">Metz, Robert (1969). "Market Place: Collins Versus The Middle Man", The New York Times, April 24, 1969, p. 64</ref>
<ref name="tLEm9">Metz, Robert (1969). "Market Place: Keeping an Eye On Big Trends", The New York Times, November 4, 1969, p. 64</ref>
<ref name="Rrf2V">Metz, Robert (1971). "Market Place: So What Made E.D.S. Plunge?", The New York Times, November 11, 1971, p. 72</ref>
<ref name="GQCTp">http://statistikaamet.wordpress.com/tag/korgtehnoloogilised-ettevotted/</ref>
<ref name="IXVwK">http://inseneeria.eas.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=681%3Asilicon-valley-inspireerivad-oppetunnid&catid=78%3Ajaanuar-2012&Itemid=27</ref>
<ref name="2oCaH">[http://www.mkm.ee/uuring-ettevotete-ja-ulikoolide-vaheline-koostoo-vajab-olulist-taiustamist/ Uuring: Ettevõtete ja ülikoolide vaheline koostöö vajab olulist täiustamist]</ref>
}}
[[Kategooria:Tehnika]]
| |||