Toomas Karjahärm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida:
 
==Elukäik==
1970–1975 oli nooremteadur [[Ajaloo Instituut|Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis]], 1972–1990 õppejõud, 1984. aastast professor, pedagoogikateaduskonna dekaan ning kateedrijuhataja [[Tallinna Konservatoorium|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]], 1990-st. aastast vanemteadur ja õppejõud, siht- ja grandiprojektide ning doktoriõppe juht Ajaloo Instituudis (2005. aastast Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut).
 
Olnud lektor, korraline ja erakorraline professor Eesti ja välismaa ülikoolides; täiendanud end [[Leningrad]]i, [[Toronto]] ja [[Jyväskylä ülikool]]is. Tema peamine uurimisvaldkond on [[uusaeg|uusaja]] poliitiline ja ideedeajalugu (sh [[Eesti]], [[Venemaa]] ja [[NSV Liit]]), sotsiaalajalugu, kultuur, vaimne eliit, Eesti suhted välismaailmaga, moderniseerimine ja massiliikumised, ajaloouurimise metodoloogia ja [[historiograafia]].
 
Kirjutanud eesti haritlaskonna ajaloost 1850–1987 triloogia koos [[Väino Sirk]]iga, [[monograafia]] kunstnike ja muusikute represseerimisest 1940–1953 koos [[Helle-Mai Luts|Helle-Mai Lutsuga]]iga, kaks [[monograafia]]t Eesti (Balti)–Vene – Vene suhete teemal, kaks [[monograafia]]t 1905. aasta revolutsioonist Eestis, osalenud üldkäsitluste, entsüklopeediate, gümnaasiumi ja kõrgkooli ajalooõpikute ja õppematerjalide koostamises, avaldanud dokumentide ja materjalide kogumikke eesti ja vene keeles, sh „Eesti mõtteloo“ sarjas (Hans Kruus, Konstantin Päts, Peeter Tarvel) koos [[Hando Runnel]]iga; publitseerinud ajaloolisi fotosid ja asutanud sarja „Vanad linnad ja maakonnad. Ehitised ja inimesed“ (2006–2013 ilmus 14 albumit).
 
Toomas Karjahärm on olnud mitmete teaduslike nõukogude ja riiklike komisjonide liige, ekspert ja esimees. Osales [[Eesti iseseisvuse taastamine|Eesti iseseisvuse taastamisel]] ja tegi selleks selgitustööd rahvakoosolekutel, meedias ja välismaa ülikoolides. Koos kolleegidega pani 1989 aluse perioodiliselt toimuvale rahvusvahelisele Eesti moodsa ajaloo konverentsile Tallinnas, 1997 asutas Vene Uurimiskeskuse [[Tallinna Ülikool|Tallinna Pedagoogikaülikooli]] juures.
 
Saanud Eesti Vabariigi teaduspreemia 1999, nominent 2014 ja 2016; esitati Eesti Teaduste Akadeemia liikme kandidaadiks 2001 ja 2007; Eesti ajalookirjanduse aastapreemia koos Väino Sirkiga 1998, nominent 2001, 2005, 2007, 2010, 2012, 2013 ja 2015; ajakirja “Tuna” artiklipreemia laureaat 2015; Õpetatud Eesti Seltsi auliige 2014.   
 
==Hariduskäik==
140. rida:
*[[Kersti Lust]]. Viimased kakskümmend aastat 1905. aasta revolutsiooni elus. Pilk eestikeelsele ajalookirjutusele 1995–2015, Vikerkaar, 2015, nr. 7/8. lk. 136–156.
*[[Mart Kuldkepp]]. Tundmatu 1905. aasta, Sirp, 19. august 2016
*[[Mart Kuldkepp]]. Toomas Karjahärm: 1905. aasta Eestis: sotsialistid ja terroristid [Das Jahr 1905 in Estland: Sozialisten und Terroristen]. Verlag Argo. Tallinn 2015. 416 S. ISBN 9789949527588; 1905. aasta Eestis: mälestused [Das Jahr 1905 in Estland: Erinnerungen]. Hrsg. von Dems. Verlag Argo. Tallinn 2016. 448 S. ISBN 9789949527694. – Forschungen zur baltischen Geschichte, 12. Hrsg. von Mati Laur und Karsten Brüggemann. Tartu: Akadeemiline Ajalooselts, 2017, lk 423–428.
{{JÄRJESTA:Karjahärm, Toomas}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]