Vikipeedia

MIDI: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Hyacinth (arutelu | kaastöö)
12 muudatust
P --->Scientific pitch notation octaves of C
PResümee puudub
3. rida:
[[Pilt:NoteNamesFrequenciesAndMidiNumbers.svg|thumb|right|Noodi nimed ja MIDI noodi numbrid.]]
[[Pilt:Scientific pitch notation octaves of C.png|thumb|[[C (muusika)|C]] erinevates [[oktaav]]ides MIDI süsteemis]]
'''MIDI''' (akronüüm ingliskeelsest fraasist '''''M'''usical '''I'''nstrument '''D'''igital '''I'''nterface''; ka '''MIDI-liides''') on [[1980]]. aastate alguses loodud ja [[1982]]. aastal määratletud [[andmevahetusprotokoll|andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel)]], mis võimaldab [[elektrooniline instrument|elektroonilistel instrumentidel]], [[arvuti]]tel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad [[valgustusseadmed]] teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja [[sünkronisatsioon|sünkroonida]]. Eelduseks on, et seadmed toetavad MIDI standardit ja nende vahel on MIDI-ühendus (standardne MIDI-kaabel või näiteks [[USB]]-MIDI kasutajaliides) või '''[[WIDI]]'''-ühendus ("traadita" MIDI ehk ''Wireless MIDI''). '''MIDI'''ks nimetatakse ka kaabli või WIDI kaudu edastatavat MIDI teavet.
 
MIDI standard käsitleb digitaalsed käske – sündmuste teateid ja nende edastamist, mis hõlmab teavet, näiteks [[tempo]], [[helikõrgus]]e, [[oktaav]]i, [[helitugevus]]e, [[modulatsioon]]i, heli[[panoraam]]is paiknemise jne kohta.
18. rida:
==Standardsed MIDI rakendused==
 
MIDI võimaldab elektrooniliste instrumentide vahel [[andmeedastus|suhtluse]] ja teeb võimalikuks ühel seadmel juhtida teist. Näiteks MIDI-instrumendil noodi mängimine genereerib digitaalsignaali, millega on võimalik mängida noot teisel elektroonilisel instrumendil. MIDI juhtimine võimaldab instrumeteinstrumente paigutada väiksematesse moodulitesse ja neid samaaegselt kasutada. Samuti on MIDIga võimalik instrumendi helisid programmeerida ja muuta helide sigaalidesignaalide kuju. Filtrite rakendamine võimaldab muuta helide [[tämber|tämbrit]] ning luua funktsioone, mis on suutelised [[filter|filtrite]] parameetreid määratud aja jooksul muutma. Tarkvaraliste ja riistvaraliste muusikainstrumentide juhtnuppude ja parameetrite juhtimine on võimalik määrata [[MIDI kontroller|MIDI kontrolleri]] füüsiliste lülitite alla. Kasutades muundureid, mis teisendavad MIDI signaale analoogjuhtsignaalideks, on võimalik MIDI-seadmetega juhtida ka analoogsüntesaatoreid.
 
==MIDI-ga komponeerimine==
 
Arvutitarkvara või spetsiaalsete riistavaraliste tööjaamade abil on võimalik heliloomingu ja –töötluse-töötluse eesmärgil MIDI sündmusi järjestada, muuta ja luua. Nii saab modifitseerida MIDI arranžeeringu tempot, helistikku ja instrumente ilma, et ühtegi instrumenti peaks uuesti salvestama. MIDIt kasutatakse ka kõrgekvaliteediliste digitaalsete [[sämpel|helisämplite]] juhtimiseks.
Mitmetesse tarkvaralistesse helindustööjaamadesse (DAW) on projekteeritud MIDI implementatsioonide funktsionaalsus. Teiste funktsionaaluste seas kuulub helindustööjaamade võimekusse graafiliselt esitada MIDI nootide andmeid ja neid töödelda. Muuta saab
MIDI nootide vältust, helikõrgust, ja helitugevust ning lisada modulatsiooniefekte, nootide libistamist ühelt helikõrguselt teisele.
 
==TeisiMuid MIDI rakendusi==
 
MIDI reeglistikku on rakendatud ka mittemuusikaliste süsteemide juhtimiseks. MIDI-t on kasutatud lavavalgustussüsteemide lülitamiseks, sünkroonimiseks ja automatiseerimiseks. Ettevõtte Apple tarkvara „Apple Motion“ võimaldab MIDI-ga juhtida videotöötlusparameetreid. 1987. aastal kasutati MIDI protokolli arvutite omavahelisse võrku lülitamiseks, eesmärgiga mängida arvutimängu „Oxyd“. Lisaks kasutatakse MIDI-t kodudes valgustuse ja kodumasinate juhtimiseks.
37. rida:
 
MIDI riistvaraline liides töötab asünkroonse [[jadaühendus|jadaühendusena]] boodikiirusega 31,25 kbd (+/- 1%), kusjuures andmeedastuseks kasutatakse üht [[bitt|algusbitti]], kaheksat andmebitti ja lõppbitti. [[paarsuskontroll|Paarsusbitte]] MIDI andmevahetuse käigus ei saadeta. Kokku edastatakse 320 mikrosekundilise ajavahemiku vältel 10 bitti ühe jadamisi saadetud baidi kohta. Edastatavates baitides saadetakse [[vähima kaaluga bitt|vähima kaaluga bitt]] esimesena. Algusbitt on määratud loogilise nullina ja lõppbitt loogilise ühena.
[[maanduskontuur|Maanduskontuuride]] ja andmevigade vältimiseks on saatja elektriline lülitus ningja vastuvõtja elektriline lülitus teineteisest [[optoisolaator|optoisolaatoriga]] eraldatud. Ahelas kasutatava optoisolaatori tõusuaeg ja langeaeg peab olema väiksem kui 2 mikrosekundit. Vastuvõtja elektriahel peab sisselülitamiseks tarbima vähem kui 5mA5 mA [[elektrivool|voolu]].
Viie kontakttihvtiga 180 -kraadine DIN -pesa. MIDI andmevahetuses ei kasutata ning sellest tulenevalt ei ühendata kontakttihvte 1 ja 3 saatja ning vastuvõtja elektriahelatesse. MIDI sisendpistikseadise kontakttihvt 2 jääb samuti ühendamata.
MIDI pesade ningja pistikseadiste varjestusühendusi ei lülitata ühtegi MIDI riistvaraahelasse ega korpuse [[maandamine|maandusessemaandusse]].
MIDI [[peegelduspesa|peegelduspesa]] kasutamisel võib MIDI sisendpesa ja peegelduspesa vahelises andmevahetuses esineda [[elektrisignaal|signaali]] degradeerumine nelinurksignaali tõusva ja langeva serva vahel. See on tingitud optoisolaatori reageerimiskestusest. Reageerimiskestusest tingitud ajastusvead seavad jadamisi MIDI ahelasse lülitatavate MIDI seadmete arvule piirangu.
MIDI seadmete omavaheliseks ühendamiseks kasutatavate kaablite maksimaalne pikkus on, veatõrjekoodi puudumise tõttu, 15 meetrit. Kasutatavaks kaabliks on varjestatud [[Keerdpaarjuhe|keerdpaarkaabel]], mille mõlemas otsas on viie kontakttihvtiga DIN -pistikseadis. Kaabli varjestus on ühendatud pistikseadiste teise kontakttihvtiga.
 
[[Pilt:MIDI sõnumitüüpide diagramm.JPG|thumb|MIDI teatetüüpide diagramm]]
60. rida:
 
MIDI suhtlus saavutatakse mitmebaidiliste andmekogumitega, mis koosnevad ühest seisundibaidist, millele järgnevad üks või kaks andmebaiti.
Tavaliselt ehitatakse MIDI instrumenti nii saatja kui ka vastuvõtja, kuid MIDI seade võib olla ka varustatud ainult ühega. Vastuvõtja teostab MIDI-käske ja võtab vastu MIDI andmevormingus teateid. Vastuvõtja riistvara koosneb optoisolaatorist, UART – -seadmest ning muust kindla funktsiooni täitmiseks vajalikust riistvarast. MIDI andmevormingus informatsiooni edastamiseks kasutab MIDI saatja UART-seadet ja signaalivõimendit.
MIDI-teateid võib edastada kuni üle 16 kanali ja teade koosneb ühest või enamast baidist.
 
==Teatetüübid==
 
MIDI teated jaotatakse kahte põhikategooriasse: kanaliteated ja süsteemiteated.
 
===Kanaliteated===
71. rida:
Kanaliteade kasutab teate edastamiseks ühele kanalile seisundibaidist nelja bitti ning järelejäänud nelja bitti kasutatakse teate defineerimiseks. Seega on kanaliteated mõeldud vastuvõtjatele, mille kanalinumber on kodeeritud kanaliteate seisundibaiti.
MIDI teateid on võimalik edastada rohkem kui ühele kanalile korraga. Kanalit, millele edastatakse põhikäsud, nagu näiteks millisel programminumbril olla ning millist töörežiimi kasutada, nimetatakse kanali baaskanaliks. MIDI seadet on võimalik seadistada mitmel kanalil informatsiooni vastuvõtmiseks. Selliseid kanaleid nimetatakse häälkanaliteks.
Eristatakse kaht tüüpi kanaliteateid: häälteated ningja töörežiimiteated. Häälteateid kasutatakse MIDI instrumendi häälte juhtimiseks ning neid edastatakse üle häälkanalite. Töörežiimiteateid kasutatakse, et defineerida MIDI instrumendi reageerimine häälteatele. Töörežiimiteated edastatakse ülebaaskanali baaskanalikaudu.
 
===Süsteemiteated===
83. rida:
==Andmetüübid==
 
MIDI edastab kaht tüüpi baite: seisundibaite ningja andmebaite.
 
===Seisundibaidid===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI"