Redaktsioon: 16. september 2016, kell 21:50 redigeeri Velirand (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 173 309 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2017, kell 14:11 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Aldo Moro br.jpg\|pisi\|Aldo Moro vangistuses (1978)]] '''Aldo Moro''' ([[23. september]] [[1916]] [[Apuulia]]s [[Lecce provints]]is [[Maglie]]es – [[9. mai]] [[1978]] [[Rooma]]) oli [[Itaalia]] poliitik. Ta oli kahel korral (kokku ligi 6 aastat) [[Itaalia peaminister]] ning ~~korduvalt~~mitu korda välisminister. Moro omandas klassikalise keskhariduse [[Taranto]]s [[lütseum]]is. Kuni [[1939]] õppis ta [[Bari ülikool]]is [[õigusteadus]]t. Hiljem sai ta seal [[1941]] õigusteaduse ja koloniaalpoliitika korraliseks filosoofiaprofessoriks ja [[1942]] kriminaalõiguse professoriks. Sel kohal töötas ta kuni [[1963]]. aastani, mil ta sai peaministriks. [[1935]] astus Moro Itaalia [[katoliiklus\|katoliiklike]] tudengite liidu (''Federazione Universitaria Cattolica Italiana'') liikmeks ja 1939 sai ta selle presidendiks. Sellel kohal töötas ta 1942. aastani ja tema järglaseks sai sel kohal [[Giulio Andreotti]]. Seejärel asutas ta väljaande ''La Rassegna'', mis ilmus [[1943]]~~–45~~–1945. [[1945]] sai ta [[ajakiri\|ajakirja]] "Studium" toimetajaks ja mittepoliitilise [[modernism\|modernismivastase]] [[katoliiklus\|katoliikliku]] organisatsiooni [[Azzione Cattolica]] presidendiks (see organisatsioon tegutses [[piiskop]]pide kontrolli all). 1945 [[abielu\|abiellus]] Moro Eleonora Chiaravelliga (1915–2010), kellega tal sündis neli last: Maria Fida ([[1946]]), Agnese ([[1952]]) ning Anna ja Giovanni ([[1958]]). Kuulus [[Kristlik-Demokraatlik Erakond\|Kristlik-Demokraatlikku Erakonda]] (''Democrazia Cristiana''), mis asutati 1943, ja oli üks selle vaimseid juhte. Kui 1946 valiti [[Itaalia Konstitutsiooniline Assamblee]], valiti ka Moro selle liikmeks, kus ta aitas välja töötada [[Itaalia põhiseadus]]t. Kui assamblee [[1948]] laiali saadeti, valiti ta samal aastal [[Itaalia parlament]]i ja valiti kohe [[Alcide De Gasperi 5. valitsus]]e välisministri asetäitjaks. [[1953]] valiti ta parlamendi ülemkotta, kus juhtis kristlike demokraatide saadikurühma. Moro oli paljukordne minister. Ta oli aastatel [[1955]]–57 [[Itaalia justiitsminister]], [[1957]]–[[1959\|59]] [[Itaalia haridusminister]], [[1963]]–[[1968\|68]] [[Itaalia peaminister]], [[1964]]–[[1965\|65]], [[1969]]–[[1972\|72]] ja [[1973]]–74 [[Itaalia välisminister]] ning [[1974]]–[[1976\|76]] uuesti peaminister. [[16. märts]]il [[1978]] röövisid ta [[Punased Brigaadid\|Punaste Brigaadide]] [[terroristid]] ja hoidsid kinni ühes [[Rooma]] [[korter]]is. Terroristid nõudsid oma kaaslaste vabastamist vanglast, kuid nendega ei nõustutud läbi rääkima. Pärast 54-päevast vangistust, 9. mail, leiti Aldo Moro mahalastuna ühest autost Via Caetanil Roomas.<ref>http://www.history.com/this-day-in-history/aldo-moro-found-dead</ref> <!--it:Wiki - !"Il 4 maggio 2007, il Parlamento ha votato e approvato una legge con il quale si istituisce il 9 maggio il "Giorno della memoria" in ricordo di Aldo Moro e di tutte le vittime del terrorismo."-->[[2007]]. aasta 4. mail võeti ~~Parlamendis~~parlamendis hääletamisega vastu seadus, millega [[9. mai]] kuulutati ~~"Mälestuspäevaks"~~mälestuspäevaks – Aldo Moro ja kõigi terrorismiohvrite mälestuseks. == Kirjandus ==

Aldo Moro: erinevus redaktsioonide vahel