Redaktsioon: 14. august 2017, kell 13:40 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 20. august 2017, kell 20:50 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 186 912 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
21. rida: Eetika on tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. Lähtuvalt sellest eristatakse tihti eetika moraalifilosoofiast, mis uurib inimese [[kõlblus\|kõlbelist]] käitumist, eetiliste hoiakute rakendamist pigem [[subjekt\|subjektiivses]] mõttes. Sisuliselt on eetika ja moraalifilosoofia siiski tihedalt seotud, kuna eetika mõte on ikkagi selle rakenduses. Oma sisulise ühtepõimituse tõttu ei peeta tihti, nt ajakirjanduses või muus ~~mitte-spetsiifilises~~mittespetsiifilises kontekstis vajalikuks neid distsipliine eristada. ==Eetika ajalugu== 28. rida: Eetikasse puutuvaid küsimusi käsitleti filosoofiliselt kindlasti juba [[Vana-Kreeka]]s, kus sõnastati [[eetilised standardid]], mida [[Albert Schweitzer]] nimetas [[absoluutne eetika\|absoluutseks eetikaks]]. [[Sofistid]]e, [[Sokrates]]e, [[Platon]]i ja [[Aristoteles]]e pakutud lahendused eetika küsimustele olid [[eetiline naturalism\|naturalistlikud]]: nad püüdsid taandada eetika [[Kategooria (filosoofia)\|kategooriaid]] mitte-eetilistele mõistetele. Tähtsamad [[hellenism\|hellenistlikud]] eetikasüsteemid on [[Epikuros]]e rajatud [[epikuurlased\|epikuurlus]] ning [[Zenon Kitionist\|Zenon]]i rajatud [[stoikud\|stoitsism]]. Väga põhjalik [[budistlik eetika\| eetiline süsteem]] arendati välja [[budism]]is, mis [[theravaada]]s peegeldub eelkõige munkade-nunnade käitumisjuhistes ning [[mahajaana]]s eelkõige [[bodhisattva]] käitumisjuhistes. {{pooleli}} 51. rida: Budistliku eetika (paali k. ''sīla'', sanskriti k. ''śīla'') keskmes on inimese vaimne seisund ning meelestatus. Budistlik eetika põhineb käitumisjuhistel, millega kooskõlas elamine aitab jõuda lähemale [[virgumine\|virgumisele]].<ref name="Eetikaveeb" /> Eetika eesmärk on arendada endas meeleseisundeid, mis on omased virgunud meelele ning seega muuta oma meel rohkem virgunud meele sarnaseks. Kõige olulisem käitumisjuhis seisneb elusolendite mistahes viisil kahjustamisest hoidumises ning aktiivses kaastundlikus tegutsemises teise olendite hüvanguks.<ref name="Pauling" /> Kõiki teisi käitumisjuhiseid võib vaadelda selle juhise edasiarenduste ja konkretiseeringutena.<ref name="Pauling" /><ref name="Sang" /> Eetika on osa [[kaheksaosaline tee\| kaheksaosalisest teest]] ning vääramatu eeltingimus [[budistlikud meeleharjutused\| meeleharjutustega]] tegelemiseks.<ref name="Mäll jt" /><ref name="Smith" /> Ilmalikud budistid järgivad [[budistlik eetika#Viis kõlblusjuhist ehk viis käitumisjuhist\| viite käitumisjuhist]]; [[mahajaana]]s võivad ilmikud järgida ka [[budistlik eetika#Bodhisattva käitumisjuhised \| bodhisattva käitumisjuhiseid]].<ref name="Härg" /> ==Eetika suundi== 86. rida: [[Moraal]] [[Eetikakoodeks]] ==Välislingid==▼ {{Vikitsitaadid}}▼ [http://www.eetika.ee Eetikaveeb]▼ [[Maailma Arstide Liit]], [http://www.wma.net/en/30publications/30ethicsmanual/pdf/ethics_manual_estonian.pdf "Arstieetika käsiraamat"], Kirjastus Elmatar, 2007, ISBN 978-9985-4-0517-8▼ == Viited == 101. rida ⟶ 96. rida: <ref name="Härg">[http://www.budismiinstituut.ee/Harja_jalgi_mooda.pdf Sheng-Yen 2007 "Härja jälgi mööda", Tänapäev; lk 97–113]</ref> }} ▲==Välislingid== ▲{{Vikitsitaadid}} ▲[http://www.eetika.ee Eetikaveeb] ▲ [[Maailma Arstide Liit]], [http://www.wma.net/en/30publications/30ethicsmanual/pdf/ethics_manual_estonian.pdf "Arstieetika käsiraamat"], Kirjastus Elmatar, 2007, ISBN 978-9985-4-0517-8

Eetika: erinevus redaktsioonide vahel