Residentuur (õppevorm): erinevus redaktsioonide vahel

Residentuuri mõiste pärineb [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidest]] ja on tuletatud [[Inglise keel|inglise keelest]]. Osa residentuuriõppest toimus residentuuri algusajal ja toimub ka kaasajaltänapäeval haiglates. Vabade õppekohtade puudusel, kuid ka teatud kindla programmiosa läbimiseks on arst sageli sunnitud sõitma teises [[Asula|asulas]] olevasse haiglasse. Kuivõrd mitmes eraldi asulas elamispinna omamine on kulukas, pakuvad haiglad vahel ööbimisvõimalust haigla ruumides. Teiste sõnadega, arst resideerub (ingl k ''resident''- – asukas, ajutiselt elamispinnal viibiv inimene) haiglas. Residendi mõistest tuletati mõiste residentuur (ingl k ''residency'')

Inglise keelt kõnelevates [[Riik|riikides]] kannab residentuuris õppiv arst väga erinevaid nimesidnimetusi. Ameerika Ühendriikides on tavalisteks nimetusteks ''resident'', ''resident physician'' või ''resident medical officer''. [[Ühendkuningriik|Ühendkuningriigis]] nimetatakse residentuuris õppivat arsti sageli ''house officer'', ''senior house officer'' või ''registrar''. Laialdaselt kasutatakse ka nimetust ''post- graduate trainee.'' Osades õppeprogrammides omandab arst tavaliselt poole õppeprogrammi läbimise järel nimetuse ''senior resident''. Nimetustes esinevat sõna ''officer ''ei ole residentuuri kui õppevormi kontekstis seotud sõjaväelise [[Hierarhia|hierarhiaga.]]

Residentuur seisab arstiteaduslike õppevormide seas eraldi. Residentuuri läbimiseks peab eelnevalt omama arstikraadi ehk arstiteaduse kuueaastane põhiõpe peab olema lõpetatud. Paralleelselt on võimalik õppida residentuuris ja [[Doktorantuur|doktorantuuris]] ehkki see on pingelise ajagraafiku tõttu väga koormav. Sagedaste eksituste tõttu tuleb eraldi rõhutada, et residentuur erineb [[doktorantuur]]ist, arstiteaduse põhiõppest, [[internatuur]]ist, [[kliiniline ordinatuur|kliinilisest ordinatuurist]] ningja [[kliiniline praktika|kliinilisest praktikast]].