Volgasakslaste ANSV: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P põhjapool > põhja pool |
PResümee puudub |
||
32. rida:
Asunike Venemaale kutsumine langes kokku Euroopas ja Saksamaa vürstiriike laastanud [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] lõpuga, mil toimus sakslaste emigratsioon ka [[Ameerika]]sse.
Esimesed saksakeelsete asunike kolooniad moodustusid Volga jõe ääres aastatel 1764–1767. [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõja]] tulemusena vallutas Venemaa territooriumid Ukrainas ja [[Must meri|Mustast merest]] põhja pool, kuhu samuti asustati asunikke. Sama kordus [[Krimmi poolsaar]]e ja [[Bessaraabia]] hõivamisel, kuhu suunati saabuvaid koloniste. Uutesse piirkondadesse elama asuvatele kolonistidele avaldas [[1803]]. aastal kutse elamaasumiseks ka Katariina II pojapoeg keiser [[Aleksander I]], kuid kolonistidele seati täiendavaid nõudeid, et vältida nn õnneotsijate saabumist Venemaale. Asunikelt nõuti [[1804]]. aastast täiendavate tingimustena, mis piirasid Katariina II esmaseid lubadusi: asunikud pidid omama vara või majapidamiskraami vähemalt 300 [[kulden|kuldna]]
19. sajandi teisel poolel keiser [[Aleksander II]] poolt alustatud [[venestamine|venestamispoliitika]] tulemusel tühistati [[1871]]. aastal saksa asunikele antud eriõigused. Kolonistide õigused ja kohustused võrdsustati kohalike talupoegadega. [[1874]]. aastal hakati ka saksa päritolu koloniste esmakordselt värbama Venemaa keisririigi sõjaväkke. Pärast Venemaa keisripoolset lubaduste rikkumist lahkus osa volgasakslasi Ameerikasse, kuid osa jäi Venemaale ning leppisid kujunenud olukorraga.
| |||