Hasmoneide dünastia: erinevus redaktsioonide vahel

 

Dünastia rajati [[Simon Makkabi]] juhtimisel 20 aastat pärast seda, kui tema vend [[Juudas Makkabi]] [[Makkabi ülestõus]]u käigus Seleukiidide sõjaväge võitis. Ajalooallikate (k.a [[Flavius Josephus]] (37–100 pKr) teoste) andmetel kehtestas [[Antiochus IV Epiphanes]] pärast Egiptuse vallutamist Vahemere idakalda regioonis keelud juudi ja Samaaria rahvapühadele ning alustas Kreeka tavade tugevat juurutamist. Keelud põhjustasid juutide ülestõusu aastal 167 eKr, sellega algas 25 aasta pikkune juutide iseseisvus, mille tekkele aitas suuresti kaasa Seleukiidide riigi järkjärguline kokkuvarisemine, mis oli omakorda tingitud roomlaste ja [[Parthia impeerium]]i pidevatest rünnakutest. Seda sama "võimuvaakumit", mis võimaldas juudi riigil iseseisvuda läbi [[Senat|Rooma senati]] tunnustuse aastal 139 eKr, kasutasid hiljem oma kasuks ära roomlased ise, tagades kontrolli Hasmoneide alade üle; Simon Makkabi pojapojapoegadest [[Hyrcanus II]]-st ja [[Aristobulus II]]-st said [[Julius Caesar]]i ning [[Pompeius]]e vahel toimunud [[varisõda|varisõja]] etturid. Pärast Pompeiuse ja Caesari surme (vastavalt aastatel 48 ja 44 eKr) puhkenud [[vabastajate kodusõda]] muutis roomlaste kontrolli Iisraeli üle ajutiselt nõrgemaks, tänu sellele sai Hasmoneide dünastia koos Parthia riigi abiga veel natukeseks ajaks iseseisvaks. Selle lühildase iseseisvuse purustasid roomlased peagi [[Marcus Antonius]]e ja [[Augustus]]e juhtimisel. [[Herodes|Herodes Suure]] valitsejaks kuulutamine aastal 37 eKr tegi Iisraeli ametlikult Rooma klientriigiks ning lõpetas Hasmoneide valitsusaja. Aastal 6 pKr liitsid roomlased Juudamaa, Samaaria ja [[Edom|Idumea]] alad [[Juudamaa (Rooma provints)|Juudamaa provintsiks]].