|
===Gooti arhitektuur===
Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist [[ristiusk|ristiusule]] ehk caumbkaudu 1250.–1280. aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520.–1540. aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, [[linnus]]ed jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades.
Põhja-Eesti [[paas|pae]]piirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt [[Tartu Jaani kirik]] ja [[Tartu toomkirik|Toomkirik]]).
===Barokk ja rokokoo===
Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates caumbes 1640.–1650. aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline Madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkasülidekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdunud.
Barokkteoseid:
Barokiteoseid:
*[[Kadrioru loss]]
*[[Laupa mõis]]
Eestis esindavad klassitsismi [[Tartu Ülikooli peahoone]] ([[1803]]–[[1809]], arhitekt [[Johann Wilhelm Krause|J. W. Krause]]), [[Toompea]] haldushooned ja hulk [[mõis]]aansambleid.
Perioodi caumbes 1770–90ndate1770.–1790. aastateni võib Eestis pidada varaklassitsismiks, kus klassitsismi elemente kasutati enamjaolt käsikäes baroksetega. ParioodiPerioodi caumbes 1800–301800–1830 (osalt ka 1840) võib pidada kõrgklassitsismi ajastuks, mil baroksed vormid olid enamikes osades juba hüljatud. Sellele järgneb nn järelklassitsismi periood, mil valitsenud historitsismis kasutati sageli veel endiselt klassitsismi elemente või (harvemini) ehitati endiselt klassitsismi reeglitest lähtuvalt. Alates [[20. sajand]]i algusest räägitakse nn [[neo-]]/uus- ehk [[neoklassitsism|pseudoklassitsismist]], mille kõrgaeg oli Eestis 1940–50ndatel1940.–1950. aastatel (vahel nimetatud ka nn stalinistlikuks arhitektuuriks).
===19. sajandi lõpp===
==Välislingid==
{{Commons|Architecture of Estonia}}
* 14. november 2009, Eesti Päevaleht, [http://www.epl.ee/artikkel/482613 "Arhitektuuripärlid ja -käkid"] - Arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Eesti Päevaleht, 14. november 2009
* 19. detsember 2013, Sirp, [http://www.sirp.ee/index.php?view=article&catid=20%3Aarhitektuur&id=20340%3Akultuuritus-kultuuris&tmpl=component&print=1&page=&option=com_content&Itemid=25 Mai Šein: Kultuuritus kultuuris] – autoriõiguste ahistamisest Eesti arhitektuurivaldkonnas. Sirp, 19. detsember 2013
[[Kategooria:Eesti arhitektuur| ]]
| 