Jõhvi: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
12. rida:
[[Pilt:Jõhvi Mihkli kirik vallikraaviga (2).JPG|pisi|[[Jõhvi kirik]]]]
[[Pilt:Jõhvi vabadussõjas.jpg|pisi|[[Jõhvi Vabadussõja mälestussammas|Vabadussõja mälestussammas Jõhvis]] ]]
Esmateated Jõhvi küla (''Gevi'', hiljem ''Jewe'') kohta pärinevad aastast [[1241]] [[Taani hindamisraamat]]ust. Küla
Tänapäeva Jõhvi kiriku kohal oletatakse muinaseestlaste [[linnus]]e asukohta, kuhu pärast taanlaste vallutusi ehitati puukirik.
[[
Esimene [[kirik (pühakoda)|kirik]] hävis [[1367]]. aastal vene ja saksa vägede lahingus. Seejärel ehitati uus, kivist müüride ja kitsaste kõrgel asetsevate laskeavadega [[kindluskirik]].
22. rida:
[[Jõhvi kirik]] koos [[Järve vasallilinnus|Järve]], [[Edise vasallilinnus|Edise]], [[Purtse vasallilinnus]]e ja [[Lüganuse kirik|Lüganuse]] [[kaitsekirik]]u ning [[Toolse linnus|Toolse]], [[Narva Hermanni linnus|Narva]] ja [[Vasknarva ordulinnus]]ega moodustasid [[keskaeg|keskajal]] kindlustatud vööndi [[Peipsi järv]]e ja [[Soome laht|Soome lahe]] vahel.
Aastal [[1491]] mainitakse kirjalikus allikas esmakordselt [[Jõhvi mõis]]a, mille
Aastal [[1543]] mainitakse Jõhvis [[kõrts]]i ja [[vesiveski]]t.
30. rida:
[[1581]] vallutasid Jõhvi rootslased, kes viisid sisse Rootsi haldussüsteemi. Jõhvi ordumõisa baasil moodustati Jõhvi lään, mis vastas oma territooriumilt Jõhvi kirikukihelkonnale.
Linna arengus oli oluline [[1782]]. aasta, kui rajati seni mööda rannikut kulgenud [[Tallinn]]–[[Peterburi]] [[postimaantee]] lõik läbi Jõhvi. Jõhvi kaudu kulges ka Peterburi tähtsaim ühendustee [[Tartu]] ja [[Riia]] kaudu Lääne-Euroopasse. Samal, 1782. aastal, valmis ka [[Jõhvi postijaam|postijaam]].
[[1825]] peeti Jõhvis esimene [[laat]]. Avati esimesed poed.
42. rida:
Aastal [[1949]] rajati linna lääneossa põlevkivikaevandus "Kaevandus nr. 2", mis likvideeriti [[1971]].
==
[[Pilt:Concert Hall in Jõhvi.jpg|pisi|Jõhvi kontserdimaja]]
Jõhvi kultuurikeskus avati [[1978]]. aasta sügisel ja kuulus esialgu "[[Eesti Põlevkivi]]le". Linn sai kultuurikeskuse omanikuks [[1994]]. aasta [[august]]is. Hoone renoveeriti [[2004]]. [[2005]]. aasta sügisel valmis samale kohale uus [[Jõhvi kontserdimaja]]. Uues kontserdimajas on 900-kohaline saal, lisaks [[kino]], kammersaal, [[näitus]]esaalid ja muusikakool. See pakub Ida-Virumaa parimaid võimalusi [[teater|teatri]]etenduste, [[kontsert]]ide, näituste, [[esitlus]]te ja [[mess]]ide korraldamiseks. Siin asub ka [[Eesti Kunstimuuseum]]i filiaal, sisuliselt näitusesaal-[[galerii]].
51. rida:
Jõhvi linn asub [[Kirde-Eesti lavamaa]]l. Küla järgi on oma nime saanud [[Haljala lade]]me [[Jõhvi alamlade]].<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=J%C3%B5hvi%20alamlade</ref> Linna põhjaservas voolab [[Pühajõgi]], linna lõunaservas asub looduskaitsealune [[Jõhvi linna park]].
==
[[Pilt:Johvig peasissepaas.JPG|pisi|Jõhvi Põhikool]]
Jõhvis asuvad ning tegutsevad kaks põhikooli – eestikeelne [[Jõhvi Põhikool]] ja vene õppekeelega [[Jõhvi Vene Põhikool]] – ning [[1. september|1. septembril]] [[2015]] õppetööd alustanud [[riigigümnaasium]], mis tegutseb [[Jõhvi Gümnaasium]]i nime all.<ref>[http://www.johvi.ee/?q=node/36 Üldhariduskoolid] Jõhvi valla veebilehel.</ref><ref>[http://www.johvi.ee/?q=node/1090 Uus gümnaasium] Jõhvi valla veebilehel.</ref>
60. rida:
==Rahvastik==
Elanikke oli:
Elanikke oli 1999. aasta 1. jaanuari seisuga 12 922. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanikke 12 112, kellest venelasi oli 6482 (53,5%) ja eestlasi 4022 (33,2%). Aastal 2003 oli elanikke 11 743. Aastal 2005 oli elanikke 11 533. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 10 775, neist eestlasi 3718 (34,5%).<ref>[http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/varval.asp?ma=RL004&lang=2 Eestlaste arv ja osatähtsus elukoha (asula) järgi, 31. detsember 2011]</ref>▼
*1917: 1 300
*1938, 1. aprill: 2 525
*1999, 1. jaanuar: 12 922
*2000. aasta rahvaloenduse andmetel: 12 112, kellest venelasi oli 6482 (53,5%) ja eestlasi 4022 (33,2%)
*2003 oli elanikke 11 743
*2005 oli elanikke 11 533
▲
==
[[Pilt:Johvi location.png|pisi|left|Jõhvi asukoht maakonnas ja vallas]]
[[Pilt:Estonia johvi.jpg|thumb|Jõhvi keskväljak ja
[[Pilt:Jõhvi kohtumaja, 4. november 2012.jpg|pisi|Jõhvi kohtumaja]]
[[1866]]. aastal moodustati [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi vald]]. 1891. aastal liideti vallaga [[Edise vald (Jõhvi kihelkond)|Edise]], [[Sompa vald (Jõhvi kihelkond)|Sompa]] ja [[Tammiku vald (Jõhvi kihelkond)|Tammiku vald]].
Aastal [[1917]] sai Jõhvi [[alev]]iks ning [[1938]]. aastal sai ta [[kolmanda astme linn]]aks. Aastatel [[1949]]–[[1950]] oli linn [[Jõhvi maakond|Jõhvi maakonna]] keskus. ▼
Aastal [[1917]] soovis [[Jõhvi vald (Jõhvi kihelkond)|Jõhvi valla]] Jõhvi aleviku elanike rahvakoosolek Jõhvile linna staatust, kuid maavalitsus oli vastu ning Jõhvi sai ainult [[alev]]iks (jäi maakonna alluvusse). 1926. aastal pakkus valitsus ka Jõhvi alevile linna staatust (nagu said [[Nõmme]], [[Põltsamaa]], [[Tapa]], [[Tõrva]] ja [[Türi]]), kuid sedakorda oli vastu Jõhvi alevivolikogu ise (kardeti linnastaatusest tulenevat kinnisvaramaksude tõusu). [[1938]]. aastal sai Jõhvi [[kolmanda astme linn]]aks.
[[1. oktoober]] 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon]]. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn▼
▲
Aastal [[1960]] liideti linn [[Kohtla-Järve]]ga. [[1977]]. aastani asus Jõhvis Kohtla-Järve linna ja [[Kohtla-Järve rajoon|rajooni]] keskus. ▼
▲[[1. oktoober]] 1950 Jõhvi maakond likvideeriti ja selle asemele moodustati [[Jõhvi rajoon]]. Maakondliku alluvusega linn Jõhvi muudeti rajoonilise alluvusega linnaks. Rajooni keskuseks jäi Jõhvi linn.
▲Aastal [[1960]] liideti linn [[Kohtla-Järve]]ga. [[1977]]. aastani asus Jõhvis
Linnastaatuse sai Jõhvi tagasi [[1991]]. aastal linnakodanikest moodustatud [[Jõhvi taastav kogu|Jõhvi taastava kogu]] tegutsemise tulemusel.
76. rida ⟶ 87. rida:
[[2005]]. aastal ühinesid Jõhvi linn ja Jõhvi vald [[Jõhvi vald|Jõhvi vallaks]], Jõhvi linnast sai vallasisene linn.
==
Võrreldes naabruses oleva Kohtla-Järve linnaga on Jõhvi tööstuslik panus väike: 17 suuremas (üle 10 töötajaga) töötleva tööstuse ettevõttes töötab umbes 1100 töötajat ja müügitulu oli 2015. aastal umbes 80 miljonit eurot.
83. rida ⟶ 94. rida:
Tähtis ettevõte on [[Enefit Solutions]] (Mäetehnika — remondi- ja metallitööstus), kus 2015. aastal oli 609 töötajat ning müügitulu 33,4 miljonit eurot. Väikseid ettevõtteid on õmblustööstuse (4), ehitusmaterjalide (4), mööblitööstuse (2), elektriseadmete valdkonnas. Töötab Trükikoda Trükis.
==
*[[Loimaa]] – Soome, 1997
*[[Uddevalla]] – Rootsi, 1997
109. rida ⟶ 120. rida:
{{viited}}
==
{{commonskat-tekstina|Jõhvi}}
{{Eesti linnad}}
{{Jõhvi vald}}
[[Kategooria:Eesti linnad]]
[[Kategooria:Jõhvi| ]]
| |||