Vikipeedia

Hermann Ebbinghaus: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Valikulised grammatikaparandused.
P Korrastasin skripti abil viiteid, tõlkimata osa välja
5. rida:
Ebbinghaus sündis luterliku kaupmehe peres, [[Barmen]]is, [[Saksamaa]]l. 17aastaselt astus ta [[Bonni ülikool]]i, kus kõigepealt õppis [[filosoofia]]t. Ta õpingud katkesid [[1870]]. aastal [[Prantsuse-Preisi sõda|Prantsuse-Preisi sõja]] tõttu, milles ta teenis [[Preisimaa|Preisi]] armees. Pärast sõda sai ta 23-aastaselt doktorikraadi ning kolis [[Berliin]]i, kus veetis mitu aastat, enne kui reisis kolmeks aastaks [[Prantsusmaa]]le ja [[Inglismaa]]le.
 
[[London]]is leidis ta ühes raamatupoes [[Gustav Fechner]]i raamatu "Elements of Psychophysics", milles ta Fechneri taju-uuringute teaduslikku täpsust kõrgelt hindab<ref name="Leahey">Thomas Hardy Leahey, 1997. A History of Psychology. Main Currents in Psychological Thought. Fourth Edition. Upple Saddlle River, New jersey. Prentice Hall, Inc. lk 301</ref>. Seejärel otsustas ta [[Wilhelm Wundt|Wundti]] eksperimentaalsest lähenemisest välja jäetud [[kõrgemad vaimsed protsessid|kõrgemate vaimsete protsesside]] uurimise enda väljakutseks võtta.<ref name="Leahey" />
 
[[1885]]. aastal avaldas ta oma monumentaalse töö "Memory: A Contribution to Experimental Psychology", mistõttu ta tõenäoliselt ka [[Berliini ülikool]]i professoriks tehti. [[1890]]. asutas ta Arthur Konigiga psühholoogiajakirja ''Zeitschrift für Physiologie und Psychologie der Sinnesorgane'' ("Meeleorganite füsioloogia ja psühholoogia ajakiri"). Samuti lõi ta Saksamaa kolmanda psühholoogiliste testide labori (W. Wundti ja G.E. Mulleri järel)<ref name="Herman Ebbinghaus, 1968">Hermann Ebbinghaus. (1968). Retrieved from International Enclyclopedia of the Social Sciences: http://www.encyclopedia.com/topic/Hermann_Ebbinghaus.aspx</ref>. [[1894]]. aastal valiti tõenäoliselt Ebbinghausi vähese avaldamisaktiivsuse tõttu Berliini ülikooli filosoofia osakonna juhiks hoopis [[Carl Stumpf]]. Seejärel lahkus Ebbinghaus [[Breslau Ülikool]]i (praegune Wrocław, Poola) [[Theodor Lipps]]i toolile, mis vabanes siis, kui Lipps Berliini minnes Stumpf'i koha üle võttis<ref name="Herman Ebbinghaus, 1968" />. Breslaus uuris Ebbinghaus töökorras seda, kuidas laste vaimne võimekus koolipäeva jooksul langeb. Vaatamata sellele, et need vaimsete võimete mõõtmise detailid on kaduma läinud, on selle töö raames saavutatud edu ladunud vundamenti edasisteks intelligentsuse testimisteks<ref name="Thorne">Thorne, B.M.; Henley, T.B. (2001). ''Connections in the history and systems of psychology'', New York: Houghton Mifflin. ISBN 0-618-04535-X</ref>.
 
1902 aastal avaldas ta teose pealkirjaga "''Die Grundzuge der Psychologie"'' (Psühholoogia alused). See osutus kohe edukaks. 1904. aastal siirdus ta [[Halle Ülikool]]i, kus veetis elu viimased aastad. Tema viimeseks tööks jäi "''Abriss der Psychologie"'' (Psühholoogia kontuur), mis avaldati 1908. aastal. Seegi püsis pikalt edukana, saades avaldatud kaheksa korda<ref name="Thorne" />. Õige pea pärast töö valmimist suri Ebbinghaus aastal [[1909]]<ref name="Herman Ebbinghaus, 1968" /> 59-aastaselt [[kopsupõletik]]ku.
 
==Uurimistöö mälu vallas==
Erinevalt [[Wilhelm Wundt|Wundt]]ist pidas Ebbinghaus [[kõrgemad vaimsed protsessid|kõrgemate vaimsete protsesside]] eksperimentaalset uurimist võimalikuks<ref name="Leahey" />. Kontrollimaks potentsiaalsete sekkuvate sekkuvate muutujate vastu (inglise k. ''confounding variable'') kasutas ta sõnade nimekirjade meeldejätmiseks lihtsat akustilist kodeerimist ja [[kordamine|kordamist]]. Kuna [[õppimine|õppimist]] mõjutavad ka varasemad teadmised, oli Ebbinghausil vaja midagi kergesti meeldejäätavat, aga millel puuduksid varasemad kognitiivsed assotsiatsioonid. Tavasõnadega on kerge luua assotsiatsioone, mis omakorda segaks katsetulemusi. Nii otsustas ta ühikutena kasutusele võtta [[mõttetud silbid]] (tuntud ka kui [[CVC trigramm]]. Mõttetuteks silpideks nimetati antud juhul [[kaashäälik]]-[[sulghäälik]]-kaashäälik kombinatsiooni, kus kaashäälikud ei kordu ja saadud silbil puudub tähendus. PIL (kõlab nagu 'pill') ja PIN (on juba sõna) silpe näiteks ei kasutataks. Kuigi Ebbinghaus näidiseid ei jätnud, oleks aktsepteeritavad silbid näiteks DAX, BOK ja YAT. Tähendusega juba laetud sõnade välistamise järel jäi tema kasutusse 2300 silpi<ref name="Memory">Ebbinghaus, H. (1913).. (H. Ruger, & C. Bussenius, Trans.) New York, NY: Teachers College.</ref>. Selle silbikogu loomise järel asus ta karbist suvalisi silpe võtma, et need siis märkmikku üles kirjutada. Siis luges ta neid sõnu samas käändes [[metronoom]]i kindlas rütmis ja proovis neid protseduuri lõpus [[meenutamine|meenutada]].
 
Ebbingausi mälu-uurimise meetod oli "mõttetud silbid". Ta kirjutas üles umbes 2300 kolmetähelist silpi, millel polnud tähendust (välistamaks assotsiatsioonide mõju), ja koostas nendest jadasid, mida meelde jätta. Sel moel uuris ta [[mälu]] seaduspärasusi.
 
Ebbingausi suurimad teened [[psühholoogia]]s on lisaks eksperimentaalse mälu-uurimise rajamisele ka [[õppimiskõver]]a ja [[unustamiskõver]]a avastamine.<ref>Wozniak, R.name="KQkWL" H. (1999). Introduction to memory: Hermann Ebbinghaus (1885/1913). [http://psychclassics.yorku.ca/Ebbinghaus/wozniak.htm ''Classics in the history of psychology'']</ref>
 
<!--
It was later determined that humans impose meaning even on nonsense syllables to make them more meaningful. The nonsense syllable PED (which is the first three letters of the word ‘pedal’) turns out to be less nonsensical than a syllable such as KOJ; the syllables are said to differ in [[association value]].<ref>Glaze, J. A. (1928). The association value of non-sense syllables. ''Pedagogical Seminary and Journal of Genetic Psychology, 35'', 255-269.</ref> It appears that Ebbinghaus recognized this, and only referred to the strings of syllables as “nonsense” in that the syllables might less likely have a specific meaning and that no attempt to make associations with them for easier retrieval.<ref name="Memory"/> -->
 
==Panus teistes valdkondades==
25. rida ⟶ 22. rida:
[[Pilt:Mond-vergleich.svg|thumb|200px|right|[[Ebbinghausi illusioon]]. Vaatamata oranžide ringide võrdsele suurusele näivad nad eri suurused olevat.]]
Ebbinghausi on tunnustatud ka kui ühe suhtelise suuruse tajuillusiooni avastajat. Tänapäeval tuntakse seda [[optiline illusioon|optilist illusiooni]] [[Ebbinghausi illusioon]]i nime all. Selle illusiooni tuntuimas versioonis on kaks võrdse suurusega ringi asetatud teineteise lähedale ja üht ümbritsevad suured ringid, teist väikesed ringid. Esimene keskelolev ring näib nii teisest keskelolevast väiksemana. Seda illusiooni kasutatakse tänapäeval ohtralt [[kognitiivne psühholoogia|kognitiivses psühholoogias]], kus selle abil [[aju]] erinevate [[taju]] juhteteede kohta rohkem teada saada üritatakse.
 
<!--
Ebbinghaus is also largely credited with drafting the first standard research report. In his paper on memory, Ebbinghaus arranged his research into four sections: the introduction, the methods, the results, and a discussion section. This clarity and organization of this format was so impressive to contemporaries that it has now become standard in the discipline and all research reports follow the same standards laid out by Ebbinghaus.
 
Unlike notable contemporaries like Titchener and James, Ebbinghaus did not promote any specific [[school of psychology]] nor was he known for extensive lifetime research, having only done three works. He had never attempted to bestow upon himself the title of the pioneer of [[experimental psychology]], did not seek to have any “[[wikt:disciple|disciples]]”, and left the exploitation of the new field to others.
-->
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Leahey">Thomas Hardy Leahey, 1997. A History of Psychology. Main Currents in Psychological Thought. Fourth Edition. Upple Saddlle River, New jersey. Prentice Hall, Inc. lk 301</ref>
<ref name="Herman Ebbinghaus, 1968">Hermann Ebbinghaus. (1968). Retrieved from International Enclyclopedia of the Social Sciences: http://www.encyclopedia.com/topic/Hermann_Ebbinghaus.aspx</ref>
<ref name="Thorne">Thorne, B.M.; Henley, T.B. (2001). ''Connections in the history and systems of psychology'', New York: Houghton Mifflin. ISBN 0-618-04535-X</ref>
<ref name="Memory">Ebbinghaus, H. (1913).. (H. Ruger, & C. Bussenius, Trans.) New York, NY: Teachers College.</ref>
<ref name="KQkWL">Wozniak, R. H. (1999). Introduction to memory: Hermann Ebbinghaus (1885/1913). [http://psychclassics.yorku.ca/Ebbinghaus/wozniak.htm ''Classics in the history of psychology'']</ref>
}}
 
==Allikad==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Hermann_Ebbinghaus"