Hammondi orel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
3. rida:
[[Pilt:Hammond-drawbars.svg|right|222px|thumb|]]
[[Pilt:Tonewheel-p.svg|right|222px|thumb|Hammond-oreli helitekitaja (nn ''tonewheel"'' paremal) helipeaga (vasakul).]]
'''Hammondi orel''' on ettevõtte [[Hammond Organ Company]] valmistatud tehnoloogiliselt ja heliliselt (tänu helitekitamismehhanismile) ainulaadne [[Elektromehaanilised pillid|elektromehaaniline]] [[orel]], mille leiutas [[1934]]. aastal Ameerika Ühendriikide insener [[Laurens Hammond]]. Hammondi orel põhineb [[Thaddeus Cahill]]<nowiki/>i [[1897]]. aastal loodud [[Telharmonium]]<nowiki/>il (tuntud ka nimega [[Dynamophone]]).
 
Hammondi orel põhineb aditiivsel Fourier' [[helisüntees]]il: mitmeid siinushelisid miksitakse palju keerulisemateks helilaineteks ([[inglise]] ''waveform''), mis tekitatakse elektromagnet-helipeade ees keerlevate mehaaniliste heliketaste (''revolving tone wheel'') poolt. Hammondi orelis on kasutusel 96 heliketast, millest viie ülesandeks pole heli tekitamine, vaid pöörleva mehaanika tasakaalustamine.
11. rida:
Kuigi Hammondi vabrik valmistas orelile ka oma kõlareid, sai Hammondi orel populaarseks koos [[Leslie' kõlarisüsteem|Leslie' kõlarisüsteemiga]], tänu millele saavutati omapäraseid [[faasinihe|analoogfaasinihke]] [[efekt]]e (näiteks [[Doppleri efekt]]).
 
Laiema tuntuse saavutas Hammondi orel 1960. aastatel, kui seda hakkasid kasutama [[bluus]]i-, [[R&B]], rockrokk- ja džässmuusikud.
 
Hammondi orelile ja Leslie'le iseloomulik tuntud lugu on [[Procol Harum]]i "[[A Whiter Shade of Pale]]".