LGBT-liikumine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
7. rida:
[[Sotsioloog]] [[Mary Bernstein]] kirjutab: "Lesbide ja geide liikumise kultuurilised eesmärgid hõlmavad domineeriva [[Maskuliinsus|maskuliinsuse]] ja [[Feminiinsus|feminiinsuse]] käsitluste, [[homofoobia]] ja soostatud heteroseksuaalse [[Tuumperekond|tuumperekonna]] ([[heteronormatiivsus]]) kahtluse alla seadmise. Poliitilised eesmärgid sisaldavad seaduste ja poliitikate muutmist, et saavutada uusi õigusi, soodustusi ja kaitset kahju eest."<ref name=":1">Bernstein, Mary (2002). ''Identities and Politics: Toward a Historical Understanding of the Lesbian and Gay Movement''. Social Science History 26:3 (fall 2002).</ref> Bernstein rõhutab, et aktivistid üritavad saavutada mõlemat tüüpi eesmärke nii poliitilistes kui ka tsiviilsfäärides.
Sarnaselt teiste sotsiaalsete liikumistega on ka LGBT-liikumiste sees sisemised vastuolud. Eelkõige arutatakse selle üle, et millised on liikumiste strateegiad muutusteks ning keda liikumised täpselt esindavad. Liikumised üritavad aru saada, et millise määrani jagavad lesbid, geid, biseksuaalsed, transsoolised ja intersoolised inimesed ühiseid huve ja peavad koos töötama. Lesbide ja geide liikumise juhid üritasid 1970. aastatest 1990. aastateni avalikkuse eest peita maskuliinseid lesbisid, feminiinseid geisid, transsoolisi ja biseksuaalseid inimesi. See tekitas LGBT-kogukondades sisemise eralduse.<ref>Bull, C., and J. Gallagher (1996) Perfect Enemies: The Religious Right, the Gay Movement, and the Politics of the 1990s. New York: Crown.</ref> Teadlased on leidnud, et LGBT-inimesed kogevad teiste LGBT-kogukonna liikmete poolt mikroagressioone, kiusamist ja antisotsiaalset käitumist.<ref name=":0">{{cite journal|title=James Roffee & Andrea Waling Rethinking microaggressions and anti-social behaviour against LGBTIQ+ Youth|journal=Safer Communities|volume=15|issue=4|pages=190–201|year=2016|last2=Waling|first2=Andrea|doi=10.1108/SC-02-2016-0004|last1=Roffee|first1=James A.}}</ref> Seda seetõttu, kuna kogukondade siseselt eksisteerivad väärarusaamised ja konfliktsed vaated selle kohta, et keda sisaldab
LGBT-liikumised kasutavad sageli [[Identiteedi poliitika|identiteedi poliitikat]], mis näeb lesbisid, geisid, biseksuaalseid ja transsoolisi inimesi kindlaksmääratud inimeste rühmana. Harilikult näevad LGBT-kogukonnad endas [[Vähemusgrupp|vähemusgruppi]].<ref>{{Netiviide|Autor=Balsam, Kimberly F.; Molina, Yamile; Beadnell, Blair; Simoni, Jane; Walters, Karina|URL=https://archive.is/20150307132821/http://psycnet.apa.org/journals/cdp/17/2/163/|Pealkiri=Measuring multiple minority stress: The LGBT People of Color Microaggressions Scale.|Väljaanne=Cultural Diversity and Ethnic Minority Psychology|Aeg=2011|Kasutatud=16. juuni 2017}}</ref> Sellise lähenemise kasutajad üritavad saavutada [[Liberalism|liberaalseid]] poliitilisi eesmärke nagu vabadust ja võrdseid võimalusi. Nende eesmärgiks on liituda teiste ühiskonna gruppidega samal tasemel poliitilise peavooluga.<ref>One example of this approach is: Sullivan, Andrew (1997). ''Same-Sex Marriage: Pro and Con''. New York: Vintage.</ref> LGBT-kogukonnad on enamasti vastu katsetele muuta geisid, lesbisid ja biseksuaalseid inimesi heteroseksuaalseteks. Seda seetõttu, kuna LGBT-kogukond väidab, et inimese [[seksuaalne sättumus]] ja [[sooidentiteet]] on kaasasündinud ning seda ei saa teadlikult muuta.
Teised LGBT-liikumistes on kritiseerinud
==Vaata ka==
| |||