Diskrimineerimine tööturul: erinevus redaktsioonide vahel

[[Ronald Oaxaca]] pakkus [[1973]]. aastal välja [[dekomponeerimine|dekomponeerimistehnika]], mis võimaldab jagada palga (või ka muud tunnused) põhjendatud (''explained'') ja põhjendamata (''unexplained'') palgaerinevusteks. Põhjendatud palgaerinevus tuleneb asjaolust, et eri elanikkonnagruppide isikutunnused ei ole ühesugused, näiteks võib vähemusgrupil olla madalam haridustase. See õigustab teatud määral neile väiksema palga maksmist. Põhjendamata erinevus tuleneb asjaolust, et eri gruppide isikutunnuseid hinnatakse tööturul erinevalt. Näiteks võib töökogemuse kasvuga kaasnev palga kasv olla vähemusgrupi liikmetel väiksem.

Kõigi Beckeri seletuste probleemiks on, et ükski neist diskrimineerimise viisidest ei saa püsida pikaajaliselt [[täielik konkurents|täieliku konkurentsiga]] turul. Kui vähemusgrupp ei ole väga suur, siis on ettevõtjal võimalik töö niimoodi korraldada, et kunded vähemustega kokku ei puutu. Nii kaotab tarbijatepoolne diskrimineerimine aluse. Kaastöötajatepoolne diskrimineerimine peaks viima ettevõtete [[segregatsioon|segregeerumiseni]] grupikuuluvuse alusel, kus töötajad teise grupi liikmetega kokku ei puutu, ning dikrimineerimiseelistustegadiskrimineerimiseelistustega ettevõtjad peaksid konkurentsi tõttu turult lahkuma, sest nad on vähem tootlikud.

Kui potentsiaalse töötaja oskused on ettevõtjale raskesti vaadeldavad, siis võib ettevõtja kasutada soo- või rassipõhist keskmist tööviljakust selle töötaja oskuste hindamiseks, seda ka siis, kui tunnus selle konkreetse indiviidi tööviljakusega üldse seotud ei ole. See on '''statistiline diskrimineerimine'''.

On esitatud hüpotees {{lisa viide}}, et mustade halvemad testitulemused [[USA]]-s on seotud nende väiksema sünnipärase võimekusega. Seda hüpoteesi ei peeta üldiselt usutavaks.

'''''Affirmative action''''' on olukord, kus teatud vähemus- või muidu halvemas olukorras olevaid gruppe eelistatakse soo- või rassiliste tunnuste alusel. ''Affirmative actioni'' alla kuuluvad näiteks sookvoodid parlamendis või madalam keskmise hinde lävi mustadele ülikooli pääsul.

''Affirmative action'' on mõnes mõttes diskrimineerimine – enamuse halvem kohtlemine soo- või rassitunnuste alusel. See on põhjustanud palju negatiivset tähelepanu ja mõnel pool (näiteks [[California]]s ja viimati 2006 referendumil ka [[Michigan]]is) on ''affirmative action'' keelatud. Vastased ei välista teatud gruppide eelistamist, kuid need grupid ei tohi olla defineeritud soo ja rassi põhjal. Näiteks vaestest peredest pärit õpilaste eelistamine on mõnes mõttes õiglasem poliitika (kuigi ka vaesed on enamuses mustad).