Redaktsioon: 13. juuli 2017, kell 20:36 redigeeri Meryli (arutelu \| kaastöö) 2200 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 11. august 2017, kell 13:38 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
5. rida: Ratsutamisalade kujunemises mängis suurt rolli sõjavägi, sest neil oli vaja, et hobused suudaksid läbida pikki vahemaid erinevates oludes ([[kolmevõistlus (ratsutamine)\|kolmevõistlus]]) ja et neid oleks võimalik kasutada paraadidel ([[koolisõit]]). Suurbritannias laialt levinud [[Rebasejaht\|rebasejahist]], kus hobuste seljas liikunud jahimeestel oli vaja hüpata üle hekkide, kiviaedade ja okste, kujunes välja kolmas olümpiala ([[takistussõit]]). Esimest korda kuulus ratsutamine olümpiamängude kavva [[1900. aasta suveolümpiamängud\|1900. aastal Pariisis]], kui võisteldi takistussõidus, sellele järgnes 12-aastane paus, ent ootamine tasus ennast ära -– [[1912. aasta suveolümpiamängud\|1912. aastal Stockholmis]] olid kavas juba kõik kolm ratsutamisala. Märkimisväärne on, et kuni [[1952]]. aastani tohtisid olümpiamängudel osaleda vaid meestest [[Ratsavägi\|ratsaväeohvitserid]]. Pärast seda see nõue tühistati janing nüüd võistlevad mehed ja naised ühises arvestuses, olümpiamedalistiks loetakse ka selle võitnud hobust. [[Rahvusvaheline Ratsaspordi Föderatsioon]] (FEI) asutati [[1921]]. aastal ja tänapäeval kuulub sinna 135 liikmesriiki. 26. rida: == Välislink == [http://www.horsesport.org/ Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni ~~kodulehekülg~~koduleht] [http://digar.nlib.ee/show/nlib-digar:115371 Ratsastusohjesääntö 1922]. Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR {{Olümpia spordialad}}

Ratsasport: erinevus redaktsioonide vahel