Ostsilloskoop: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
4. rida:
'''Ostsilloskoop''' on [[mõõtevahend]] ajas muutuvate elektriliste suuruste lainekujude vaatlemiseks ja omavaheliseks võrdlemiseks, samuti mõõtesuuruste parameetrite mõõtmiseks ja salvestamiseks. Ostsilloskoobiga jäädvustatu on ostsillogramm. Kujutisi registreerivate mõõtevahendite kohta on kasutatud ka nimetust ostsillograaf.
Ostsilloskoop on üks tähtsamaid mõõtevahendeid elektriliste või nendeks muundatud suuruste funktsionaalse või ajalise sõltuvuse visualiseerimiseks, samuti elektroonikaseadmete kontrollimisel, seadistamisel ja rikete avastamisel.<ref
== Ajalugu ==
Esimese ostsilloskoobi valmistas Vene [[füüsik]] [[Robert Kolli]] 1885. aastal. See oli [[Dispersioon_(optika)|valguskiire]] ostsilloskoobi [[prototüüp]], mis tegi nähtavaks madala sagedusega elektrilisi võnkeid. 1897. aastal leiutas [[Karl Braun]] [[katoodkiirtetoru|katoodkiiretoru]], mis oli 19. sajandi lõpus väga tähtis saavutus elektroonikas. Seda hakati nimetama [[Brauni toru]]ks. Paljud füüsikud täiustasid seda toru paremate tulemuste saamiseks. [[1899]]. aastal lisas Artur Venelt silindrilise elektroodi, mis andis võimaluse näidata ekraanil täpsemaid tulemusi.<ref
Pärast katoodkiiretoru leiutamist algas ostsilloskoopide laialdane tootmine ja täiustamine. [[1947]]. aastal tõi [[USA]] firma [[:en:Tektronix|Tektronix]] turule oma esimese katoodkiiretoruga ostsilloskoobi. Esimesed ostsilloskoobid olid üsna suured. Nende suurus ja kaal hakkas vähenema pärast 1950. aastat, kui [[elektronlamp|elektronlambid]] asendati [[transistor]]ide ja [[mikrokiip|mikrolülitustega]]. Hakati kasutama ka [[LCD]]-ekraane. 1980. aastal algas uus arendusetapp – firma [[LeCroy Corporation]] töötas välja esimesed digitaalsed ostsilloskoobid, mis salvestasid tulemused oma andmekandjale. <ref
== Analoogostsilloskoobid ==
32. rida:
*32. Väljund
<ref name="0TbHz" />
<ref>[http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg/2000px-Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg.png Ülesehitus http://upload.wikimedia.org]</ref>▼
=== Signaalisisendid ===
Ostsilloskoobid võivad olla ühe- ja mitmekanalilised. Ühekanalilised ostsilloskoobid saavad ekraanil kuvada ainult ühe [[signaal]]i graafiku, ent mitmekanalilised ostsilloskoobid võimaldavad erinevaid signaale omavahel võrrelda. Võrrelda saab lainekujusid, sagedusi ja amplituude.<ref
=== Kujutiserežiimid ===
45. rida:
Kui ooterežiimis pole signaali või see on nõrk, siis puudub ekraanil kujutis. Kui uuritakse [[impulss]]protsesse, isegi kui need ei ole perioodilised, annab ooterežiim ekraanil liikumatu pildi. Sel juhul on võimalik saada kujutis mitte uuritava signaali järgi, vaid sellega sünkroonse signaaliga, milleks võib olla näiteks impulssgeneraatori signaal. Sel juhul antakse käivitav signaal ostsilloskoobi lisasisendisse, mida nimetatakse sünkroonimissisendiks.
Mõnel ostsilloskoobimudelil on ka kolmas, ühekordne režiim. Selles režiimis aktiveerub kujutise generaator lihtsalt vastavale nupule vajutamisel. Pärast režiimi käivitust ilmub kujutis ekraanile ainult üks kord. Selleks et seda veel kord teha, on vaja uuesti nupule vajutada. Režiim on kasulik, kui on vaja uurida mitteperioodilisi protsesse, nagu näiteks [[loogikalülitus]]te signaale. Kuna kiir ilmub ekraanile ainult üks kord, siis on raske jälgida signaale, mis kujunevad liiga kiiresti. Selles olukorras tehakse ekraanist tihti pilt, et siis tulemusi põhjalikumalt uurida.<ref
=== Seadistamine ===
Selleks, et saada stabiilne kujutis, on igal ostsilloskoobil sünkroonimislülitus. Kui kujutis ei ole uuritava signaaliga sünkroonitud, muutub ekraani pilt „jooksvaks“ või halvasti nähtavaks. <ref
Seadistamine tähendab eelkõige kanalite kalibreerimist. Selleks on vaja, et pingeskaala üks volt vastaks näiteks neljale skaalaühikule, seega üks skaalaühik oleks umbes 250 millivolti. Pärast seda lülitatakse mõõtepinge sisse ja ekraanile ilmub signaali lainekuju. Edasi seadistatakse ekraani kujutist nii, et näha oleks signaali 5–7 perioodi; siis saab juba otsustada, kas signaal on pidev ja kas signaali amplituud mahub y-teljele.<ref
[[File:Hmo3524.jpg|thumb|350px|Digitaalostsilloskoop]]
70. rida:
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="E6mUc">[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Kasutusala www.electroclub.info]</ref>
<ref name="UYPZ6">[http://www.epochtimes.ru/content/view/77811/5/ Ostsilloskoobi ajalugu 1. osa www.epochtimes.ru]</ref>
<ref name="VIsDw">[http://www.science-community.org/ru/obzory/obzor-oscillografov Ostsilloskoobi ajalugu 2 osa www.science-community.org]</ref>
▲<ref name="0TbHz">[http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/8a/Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg/2000px-Oscilloscope_Front_Panel_Numbered.svg.png Ülesehitus http://upload.wikimedia.org]</ref>
<ref name="lvnUK">[http://www.electroclub.info/article/oscillograf.htm Sisendsignaalid www.electroclub.info]</ref>
<ref name="buHkK">[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A3.D0.BF.D1.80.D0.B0.D0.B2.D0.BB.D0.B5.D0.BD.D0.B8.D0.B5_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.BE.D0.B9 Kujundi seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
<ref name="lUhK4">[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.A1.D0.B8.D0.BD.D1.85.D1.80.D0.BE.D0.BD.D0.B8.D0.B7.D0.B0.D1.86.D0.B8.D1.8F_.D1.80.D0.B0.D0.B7.D0.B2.D1.91.D1.80.D1.82.D0.BA.D0.B8_.D1.81_.D0.B8.D1.81.D1.81.D0.BB.D0.B5.D0.B4.D1.83.D0.B5.D0.BC.D1.8B.D0.BC_.D1.81.D0.B8.D0.B3.D0.BD.D0.B0.D0.BB.D0.BE.D0.BC Signaali sünkroonimine ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
<ref name="DWI7f">[https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D1%81%D1%86%D0%B8%D0%BB%D0%BB%D0%BE%D0%B3%D1%80%D0%B0%D1%84#.D0.9D.D0.B0.D1.81.D1.82.D1.80.D0.BE.D0.B9.D0.BA.D0.B0 Seadistus ru.wikipedia.org/wiki/Осциллограф]</ref>
}}
== Välislingid ==
| |||