Kanada: erinevus redaktsioonide vahel

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada territooriumil põliselanikkonna erinevad [[Kanada põliselanikud|hõimud]]. Alates [[15. sajand]]i lõpust asutati Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitmesuguste konfliktide tulemusena Suurbritanniale kuuluvad Põhja-Ameerika territooriumid kasvasid või vähenesid kuni [[18. sajand]]i lõpuni. Vastavalt 1. juulil [[1867]] vastu võetud [[Briti Põhja-Ameerika akt|Briti Põhja-Ameerika aktile]] ühinesid kolm kolooniat ja moodustasid föderatiivse Kanada [[Dominioon]]i. Nii algas provintside ja territooriumide ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamise protsess. [[Westminsteri Statuut 1931|1931. aasta Westminsteri Statuudi]] alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, aga täiesti iseseisvaks sai Kanada alles [[1982]]. aastal, kui võeti vastu seadus, et Kanada parlament omab õigust põhiseadust muuta sõltumata [[Suurbritannia parlament|Briti parlamendist]].

 

 

Kanada on [[arenenud riik]], kus inimeste tervise tase on üks parimatest maailmas, SKT inimese kohta järgi on riik 10. kohal ja [[inimarengu indeks|inimarengutaseme]] järgi 8. kohal. Vastavalt rahvusvahelistele uuringutele on Kanadal kõrgel tasemel valitsuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majanduse vabadus ja haridus. Kanada on [[Rahvaste Ühendus]]e liige ja kuulub mitme rahvusvaheliste organisatsioonide koosseisu, sh on Kanada [[NATO]], [[G8]], [[G10]], [[G20]], [[NAFTA]] ning [[Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö]] liige.