Vikipeedia

Stalinism: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
{{toimeta}}
{{keeletoimeta}}{{vaidlustatud}}
'''Stalinism''' on Jossif Stalini loodud (Britannica: '''Stalinism,'''  the method of rule, or policies, of Joseph Stalin , vt ka inglise wikit). poliitika sotsialismi ülesehitamiseks ja kommunistliku ühiskonna väljaarendamiseks. NSV Liidus rakendatuna tõisünnitas see endaga [[Stalinlik revolutsioon|Stalinliku revolutsiooni]] tulemusena "sotsiaalautokraatliku" poliitilise süsteemi aastatel 1929–1953 ja määras seeläbi NSV Liidule omased põhijooned, mis ajapikku nõrgenedes ja hägustudes püsisid kuni vallutusriigiNõukogude Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma (1953.) 1956. aastal ja see tõi endaga kasvava lõhe [[Hiina KP-gaKommunistlik Partei|Hiina Kommunistliku Parteiga]].
 
 
''“Just Jossif Stalin muutis kommunistlikud poliitilised süsteemid mittepäritavateks monarhiateks (ning sobitas IsamasõjaIsamaasõja ajal kokku isegi riikliku ateismi ja vene rahva õigeuskliku patriotismi).''   (…)  ''...pole mingeid tõendeid, et Lenin oleks ette näinud või võinud kuidagi olla nõus sellise universaalse ja kohustusliku ilmaliku riigiusuga, mis arenes välja pärast tema surma. Stalin ei pruukinud seda teadlikult ette võtta. Ta võis lihtsalt kaasa minna tema hinnangul mahajäänud  talupoegliku Venemaa ning selle autokraatliku ja ortodoksse suuna põhivooluga. Kuid on väheusutav, et selline süsteem oleks tekkinud ilma temata, ning üsna kindel, et seda ei oleks peale sunnitud teistele sotsialistlikele režiimidele''.”   (Eric Hobsbawm, ''Äärmuste ajastu.'' 2002 , Varrak 2002, lk 427, 426)
 
Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine [[bolševism|bolševistliku]] parteiga ([[VKÜK(b)P]] ehk/ [[NLKP]]-ga), [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine ([[OGPU]], / [[NKVD]]), primitiivne üldkohustuslik bolševistlik-kommunistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitikavälispoliitika]], piiramatu omavoli ja [[klassivõitlus]]e nimel korda saadetud massiterror, vaenulike klasside (talupojad, aadelkond jt eraomanditeraomandi valdavatevaldajad) klasside, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. ▼
 
Mõistet "stalinism" kasutatikasutasid esmakordselt [[trotskism|trotskistidetrotskistid]] poolt. Algselt tähendas '''stalinism''' (ka: '''stalinlus''') [[1920. aastad|1920. aastatel]] [[Jossif Stalin]]i poolt juhitud enamust [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Üleliidulises Kommunistlikus (bolševike) Parteis]]. Võitluses [[Vladimir Lenin|Lenin]]i poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see [[trotskism]]ile. Stalini enda sõnul oli stalinism eriti energiline kaitsmine. ▼
▲Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud [[riik|riigiaparaadi]] ühtekasvamine [[bolševism|bolševistliku]] parteiga ([[VK(b)P]] ehk [[NLKP]]-ga), [[ühiskond|ühiskonna]] elu kõigi külgede range reglementeerimine ja salapolitseilik jälgimine ([[OGPU]], [[NKVD]]), primitiivne üldkohustuslik bolševistlik-kommunistlik ideoloogia, [[juhikultus]], tegeliku [[demokraatia]], [[vabadus]]e ja [[inimõigused|õiguste]] mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene [[šovinism]], agressiivne välis[[poliitika]], piiramatu omavoli ja [[klassivõitlus]]e nimel korda saadetud massiterror, vaenulike (talupojad, aadelkond jt eraomandit valdavate) klasside, vähemusrahvuste ([[ksenofoobia]], [[antisemitism]]), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega.
 
Stalini 55. sünnipäeva ajal [[1934]] tõstis [[Karl Radek]]i artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend "[[marksism-leninism-stalinism]]". Stalinismi teooria nurgakivid olid [[sotsialism]]i areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev [[klassivõitlus]]e teravnemine. Viimasega legitimeeriti [[repressioon]]e ja [[Suur Terror|stalinlikke puhastusi]], mille ohvrid mõrvati või viidi .[[Gulag]]i poolt juhitud [[Nõukogude sunnitöölaagrid|Nõukogude sunnitöölaagritesse]]. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit. ▼
 
▲Mõistet "stalinism" kasutati esmakordselt [[trotskism|trotskistide]] poolt. Algselt tähendas '''stalinism''' (ka: '''stalinlus''') [[1920. aastad|1920. aastatel]] [[Jossif Stalin]]i poolt juhitud enamust [[Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei|Üleliidulises Kommunistlikus (bolševike) Parteis]]. Võitluses [[Vladimir Lenin|Lenin]]i poliitilise ja teoreetilise pärandi tõlgendamise pärast vastandus see [[trotskism]]ile. Stalini enda sõnul oli stalinism eriti energiline kaitsmine.
 
▲Stalini 55. sünnipäeva ajal [[1934]] tõstis [[Karl Radek]]i artikkel Stalini ideed ja poliitika iseseisvaks saavutuseks. Tekkis väljend "[[marksism-leninism-stalinism]]". Stalinismi teooria nurgakivid olid [[sotsialism]]i areng ühel eraldivõetud maal ning sellega kaasnev [[klassivõitlus]]e teravnemine. Viimasega legitimeeriti [[repressioon]]e ja [[Suur Terror|stalinlikke puhastusi]], mille ohvrid mõrvati või viidi [[Gulag]]i poolt juhitud [[Nõukogude sunnitöölaagrid|Nõukogude sunnitöölaagritesse]]. Selle poliitika ohvrite arv arvatakse olevat vähemalt 20 miljonit.
 
[[Lev Trotski]] kriitika [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] poliitiliste olude pihta ja [[dissident]]like kommunistide publikatsioonid muutsid sõna "stalinism" lääneriikides nii sotsiaalteadustes kui ka tavakeeles Nõukogude Liidu ning pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] tekkinud [[reaalsotsialism|reaalsotsialistlike]] riikide ideoloogilise dogmatismi ja totalitarismi ning [[Komintern]]is teostunud Stalini ja [[NLKP]] ülemvõimu sünonüümiks.
20. rida ⟶ 18. rida:
Trotski järgi tekkis Stalini ajal "uus privilegeeritud kiht (...) mis võimu järele janunedes, eluhüvede järele janunedes kardab oma positsioonide pärast, tunneb hirmu masside ees – ja vihkab kohutavalt igasugust opositsiooni."
 
Nõukogude Liidus ja teistes reaalsotsialistlikes riikides ja kommunistlikes parteides nimetati oma kriitikat stalinismi aadressil pärast [[NLKP 20. kongress]]i [[1956]] [[isikukultus]]e kriitikaks. [[1970. aastad|1970. aastatel]] ja pärast [[1989]]. aastat räägiti stalinismist ka [[eurokommunism|eurokomunistlikes]] ja [[postkommunism|postkommunistlikes]] parteides stalinismist, kuigi sellele mõistele ei antud selgepiirilist ajaloolist, teoreetilist ega poliitilist sisu.
 
[[Aleksandr Solženitsõn]]i raamatu "[[Gulagi arhipelaag]]" ([[1974]]) ilmumise järel hakati Lääne-Euroopas ja USA-s stalinismi mõistet seostama Gulagi vangilaagrite süsteemiga.
 
Stalinistlikeks nimetatakse sageli ka isikukultuse ja võimuteostamise vorme [[Hiina|Hiina Rahvavabariigis]] ([[maoism]]) ja [[Põhja-Korea]]s, kuigi neid on tugevasti mõjutanud [[konfutsianism]] ja [[Kim Il-Sung]] vastandas oma ideoloogiat teiste kommunistlike parteide omale.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Stalinism"