Redaktsioon: 17. oktoober 2014, kell 14:35 redigeeri Elvim (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 5107 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Viimane redaktsioon: 3. august 2017, kell 01:20 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus
1. rida: '''Süsinikuskeleti hargnemine''' tähendab, et [[orgaaniline ühend\|orgaanilise ühendi]] mingi [[süsinik]]uaatom on [[kovalentne side\|kovalentse sideme]] kaudu seotud kas kahe, kolme või nelja kõrvaloleva süsiniku[[aatom]]iga. Vastavalt hargnemise astmele ~~nimetatakse~~on kasutusel järgmised nimetused: [[~~Primaarne~~primaarne süsinikuaatom]] – seotud vaid ühe kõrvaloleva süsiniku aatomiga, seega siin hargnemist ei ole; [[~~Sekundaarne~~sekundaarne süsinikuaatom]] – seotud kahe kõrvaloleva süsiniku aatomiga; [[~~Tertsiaarne~~tertsiaarne süsinikuaatom]] – seotud kolme kõrvaloleva süsiniku aatomiga; [[~~Kvaternaarne~~kvaternaarne süsinikuaatom]] – seotud nelja kõrvaloleva süsiniku aatomiga. :[[Image:SubstitutionAtCarbon.svg\|primaarne, sekundaarne, tertsiaarne and kvaternaarne süsiniku aatom]] 13. rida: Näiteks [[polümeer]]setes ahelates on kvaternaarne ja tertsiaarne süsinikuaatom nõrgaks kohaks muutes selle kergemini [[degradatsioon\|degradeeruvaks]] ning [[oksüdatsioon\|oksüdeeruvaks]]. Ja vastupidi, [[liitumisreaktsioon]]ides kvaternaarse ja tertsiaarse süsinikuaatomi teke on raskendatud, ning eriti, kui kõrvu tekiks kaks hargnemisega tsentrit. [[Funktsionaalrühm]]a sisaldavate ühendite korral omab funktsionaalrühmaga (üldjuhul Y) seotud süsinikuaatomi juures (α-asendis) esinev hargnemise aste märkimisväärset mõju ühendi keemilistele omadustele. Tihti on mõju ka ühendi ß-asendis esineval hargnemisel. Eristatakse primaarseid (RCH<sub>2</sub>-Y), sekundaarseid (R<sub>2</sub>CH-Y) ja tertsiaarseid (R<sub>3</sub>C-Y) ühendeid. Näiteid: [[metanool]] CH<sub>3</sub>OH (0° [[alkoholid\|alkohol]]), [[bensüülkloriid]] C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>CH<sub>2</sub>Cl (1° [[haliidid\|kloriid]]), [[N,N-dimetüülaniliin]] C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>N(CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub> (3° [[amiinid\|amiin]]), [[neopentüülalkohol]] (CH<sub>3</sub>)<sub>3</sub>CCH<sub>2</sub>OH (1° alkohol, mis sisaldab ß-asendis 4° süsinikuaatomi). Ka aktiivsete [[intermediaat]]ide ([[vaba radikaal\|vabad radikaalid]], [[karbokatioonid]], [[karbanioon]]) korral on aktiivse tsentri juures olevate süsinikuaatomite arv olulise tähtsusega intermediaadi stabiilsusele. Näiteks jagatakse [[karbokatioonid]] [[primaarne süsinikuaatom\|primaarseteks]], [[sekundaarne süsinikuaatom\|sekundaarseteks]] ja [[tertsiaarne süsinikuaatom\|tertsiaarseteks]]. Siin on oluliseks stabiliseerivaks ~~faktoriks~~teguriks [[hüperkonjugatsioon]] ja stabiilsus kasvab vastupidi ülaltoodule: :<sup>+</sup>CH<sub>2</sub>(CH<sub>3</sub>) < <sup>+</sup>CH(CH<sub>3</sub>)<sub>2</sub> < <sup>+</sup>C(CH<sub>3</sub>)<sub>3</sub> Seega aine molekuli iseloomustamisel vaadeldakse [[funktsionaalrühm]]aga seotud süsiniku aatomit, kas funktsionaalrühm on seotud primaarse, sekundaarse või tertsiaarse süsiniku aatomiga. Teiselt poolt, saavad [[alküülrühm]]ad ja [[karbokatioon]]id, [[karbanioon]]id ning [[vabad radikaalid]] ~~saavad~~ ise olla kas primaarsed, sekundaarsed või tertsiaarsed. ==Vaata ka== [[Alküülrühm]] -– hargnenud süsinikskeletiga rühmad [[Amiinid]] -– primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid [[Kvaternaarsed ammooniumkatioonid]] [[Lineaarne molekul]]

Süsinikuskeleti hargnemine: erinevus redaktsioonide vahel