Doktorikraad: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
10. rida:
Doktorikraadi andmise õigus on üldreeglina tunnustatud [[ülikool]]idel. Doktorikraadi saamiseks peab selle taotlejal reeglina olema juba olemas sellest madalama astmega teaduskraad (tavaliselt magistrikraad). Doktorikraadi saamisele eelneb [[doktorantuur]], mis võib kesta kuni 3 aastat, paljudes maades aga ka kauem. Doktorantuuri käigus kirjutab doktorant (doktorikraadi taotleja) vajalikud teadustööd (avaldab teadusartikleid, valmistab ette doktoriväitekirja), sooritab vastavad eksamid jmt. Doktorantuur lõpeb doktoriväitekirja kaitsmisega vastava ülikooli teadusnõukogu ees.
Doktorikraad pärineb keskaegsetest [[ülikool]]idest (''doctor''
Eestis on doktorikraadi nimetus enamusel erialadel "filosoofiadoktor" (''dr. phil.,'' inglispärane lühend PhD.), millele lisatakse sulgudes täidetud [[õppekava]] nimetus või kitsam õppekavajärgne spetsialiseerumine. Eraldi kraadinimetused on teoloogiadoktor (ladina lühend ''dr. theol.'') ja õigusteaduste doktor (''dr. jur.''). Paljudes maades on kasutusel kraadid nagu meditsiinidoktor (''dr. med.''), majandusteaduste doktor (''dr. rer. oec.'') jne.
Doktorikraadile vastavaks loetakse Eestis ka [[NSV Liit|NSV Liidu]] haridussüsteemis omandatud kvalifikatsioon, mida tõendab<ref>{{netiviide | URL =https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=909041 | Pealkiri =Eesti Vabariigi kvalifikatsioonide ja enne 20. augustit 1991. a antud endise NSV Liidu kvalifikatsioonide vastavus | Autor = | Failitüüp = | Täpsustus =§ 6 | Väljaanne =Elektrooniline Riigi Teataja | Aeg =12.06.2005 | Koht = | Väljaandja = | online =18.11.08 | Keel = }}</ref>:
|