Kazimierz Funk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
6. rida:
*[[1900]] lõpetas Funk Varssavi gümnaasiumi;
*[[Genfi Ülikool]]is õppis ta bioloogiat;
*[[1904]] kaitses ta [[Berni ülikool]]is filosoofia doktorikraadi väitekirjaga "Zur Kentniss des Brasilins and Hämatoxylins" Carl Friedheimi ja Stanislaw Kostancki juhendamisel.<ref
*[[1906]] töötas ta (palgata) [[Berliini Humboldti Ülikool|Friedrich Wilhelmi Ülikool]]is [[Emil Fischer]]i laboris assistendina;
*[[1910]] asus ta tööle [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri instituudis]] [[London]]is;
*[[1913]] asus Funk tööle Londoni Vähiuuringute Instituudi (London Cancer Hospital Research Institute) haiglas, kus talle määrati assistendiks Sir [[Jack Cecil Drummond]];<ref
*[[1915]] emigreerus Funk [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikidesse]];
*[[1917]]–[[1921]] töötas ta uurimisjuhina firmas H.A. Metz and Company (New York). Funk töötas välja [[Oscodol]]i ([[A-vitamiin]]i ja [[D-vitamiin]]i kontsentraat [[kalamaksaõli]]st;<ref
*[[1918]]–[[1923]] töötas ta [[Kolumbia ülikool]]i meditsiinikolledžis, kus ta tegeles [[adrenaliin]]i sünteesiga;
*[[1923]] asus Funk tööle [[Varssavi]]s, Riikliku Hügieeniinstituudi biokeemia osakonna direktorina (''director of the Biochemistry Department of the State Institute of Hygiene'');
*[[1927]] kolis ta [[Pariis]]i ning asus tööle farmaatsiaettevõttes konsultandina. Seal asutas ta eralabori Casa Biochemica, mis tegeles nii biokeemiliste uuringutega kui ka biokeemiliste preparaatide tootmisega;<ref
*[[1927]]–[[1936]] töötas ta ka biokeemikuna Rousell Companys. Kontserni jaoks töötas ta välja [[raud|raua]]vaba [[maksaekstrakt]]i, mis loeti efektiivseks [[pernitsioosne aneemia|pernitsioosse aneemia]] ravis.
*[[1939]]. aastal pöördus Funk tagasi Ameerika Ühendriikidesse ja asus tööle Ameerika Ühendriikide Vitamiinikorporatsioonis konsultandina.
21. rida:
===Vitamiiniteooria===
Funki loetakse tänapäeval tuntuma "vitamiini" termini loojaks ja vitamiinide teooria (1912) rajajaks. Vitamiiniteoorias tõi ta ära fakte uue aktiivse printsiibi kohta: aine lahustub nii vees kui ka alkoholis jm; aine on [[dialüüs]]iga eraldatav ja aine kuumutamisel üle 130 °C ta hävineb.<ref
Funk arvas enda keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti [[nikotiinhape|nikotiinhapped]] (''m-Pyridin-karbonsäure''), millel on elutähtsad funktsioonid ja mis võivad seotud olla [[hormoonid]]e, [[fermendid|fermentide]] jms.<ref
====Termini lühikirjeldus====
34. rida:
== Publikatsioone==
*''Zur Kentniss des Brasilins and Hämatoxylins''. ''Dissertation'', University of Bern, ([[1904]])
*koos [[Emil Abderhalden]]iga, [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit18755/index_html?pn=1&ws=1.5 ''Die Schwefelbestimmung im Urin.''], [[1908]]–[[1909]]<ref
*[http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdf ''The aetiology of the deficiency diseases. Beri-beri, polyneuritis in birds, epidemic deopsy, scurvy, experimental scurvy in animals, infantile scurvy, ship beri-beri, pellagra.''], Journal of State Medicine, 20:341–68. ([[1912]])
*[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem"]. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]])
44. rida:
==Isiklikku==
*[[1914]]. aastal abiellus Funk Alix Denise Schneideschiga. Tal oli kaks last – poeg Ian (sünd [[1905]]) ja tütar Doriane (sünd [[1924]]);<ref
*[[1920]] sai temast Ameerika Ühendriikide kodanik.
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="kah2k">[http://www.encyclopedia.com/topic/Casimir_Funk.aspx#1-1G2:3404708021-full Casimir Funk]</ref>
<ref name="sUyKz">[http://jn.nutrition.org/content/102/9/1105.full.pdf CASIMIR FUNK (1884–1967)], J. NUTRITION,102: 1105–1114</ref>
<ref name="06ddV">[http://www.faqs.org/health/bios/35/Casimir-Funk.html Casimir Funk Biography (1884–1967)]</ref>
<ref name="51Ffi">Encyclopedia of World Biography, 2004,[http://www.encyclopedia.com/topic/Casimir_Funk.aspx#1-1G2:3404708021-full Casimir Funk]</ref>
<ref name="BfeJU">K. Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem".], Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 30, (1914]), veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small>(''saksa keeles'')</small></ref>
<ref name="hTEJO">Funk, lk 3, 1914</ref>
<ref name="9ulk2">Funk, lk 2, 1914</ref>
<ref name="n1MQ5">Casimir Funk, "The Vitamines", 1. väljaanne 1913, 2. väljaaanne 1921</ref>
<ref name="a2Zhj">Funk, lk 4, 1914</ref>
<ref name="dKowV">Carpenter, K.J., [http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/medicine/articles/carpenter/ "The Nobel Prize and the Discovery of Vitamins."], 2004, Nobelprize.org., veebiversioon (vaadatud 11.04.2013)<small>(''inglise keeles'')</small></ref>
<ref name="HCplU">Funk, lk 6, 35, 1914</ref>
<ref name="WEKWf">Zeitschrift für Physiologische Chemie 58: 331–333, veebiversioon (vaadatud 07.09.2013)<small> (saksa keeles)</small></ref>
}}
== Välisallikad ==
| |||