Urmas Altmeri: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti teadlased; lisatud Kategooria:Eesti piimandusteadlased |
PResümee puudub |
||
11. rida:
Nii töötati aastal [[1952]] Õisu laboris välja ja juurutati tootmisse [[atsidofiilbakter]]mass, mida kasutati dieetravimina seedetrakti haiguste korral. See dieetpreparaat saadi juustutööstuse jääkproduktist [[Vadak|piimavadak]]ust ja asja juures oli autorite kollektiiv, kuhu peale Altmere kuulusid [[Jaan Klaar]], [[Elmar Lemming]], [[Valter Rätsep]] ja [[Karl Voitk]]. Atsidofiilbaktermassi tootmine lõpetati Õisus [[1963]]. aastal seoses laboratooriumi üleviimisega [[Vändra]]sse.
1955. aastal asus Altmeri juustumeistrina tööle Vändra
kasutama Eestis seni toodetud Jaroslavli juustu valmistamisel. Kuna biopreparaadi lisamine juustumassile oli
==Ravivedelikud AU-... ja I-1==
Altmeri oli ka raviomadustega toiduhüdrolüsaatide AU, AU-2 ... AU-10 ja I-1 looja. Nende hulgas eriti laialt tuntud [[AU-8]] ja I-1, mille nimetustes tähed AU tähistasid tema perekonna- ja eesnime algustähte, teine oli 'induktori' lühend, number viitas aga sama aine järjekordsele modifikatsioonile.
Esimene laiema leviga modifikatsioon AU-2 leidis kasutajaid juba 1950. aastail, kuid ametliku tootmisloa sai see alles [[1976]]. Sellesama hüdrolüsaadi
Samas põhjustas selle
Ametlikult olid AU vastu võitlemise ajendid meditsiinilised. Palju vastuseisu põhjustas muuhulgas kartus, missugune võib olla AU-8 mõju vähkkasvajaile. Autorid Altmeri, [[Karl Enzmann]] ning [[Johannes Hint]] kinnitasid aga mitmete spetsialistide ja teadusasutuste vaatlustele tuginedes, et vähihaigete inimeste vereanalüüsid on AU-8 tarvitamise korral näidanud paranemist.
|