Maljuta Skuratov: erinevus redaktsioonide vahel

{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2009}} {{Viitamata|kuu=juuli|aasta=2017}}

Nooruses oli ta kirikus kellalööja ningja [[ikoon]]ide lambisüütaja.

Ta astus tsaar [[Ivan Julm]]a loodud [[opritšnina]]sse ning võttis nimeks Maljuta Skuratov. Õige pea paistis ta silma eriti suurtejulmade metsikustevägivallategude läbiviijanategijana ningja oma halastamatusega. Ta võitis sellega tsaari usalduse. Koos tsaariga tapsid nad avalikult inimesi, enamasti neid tükkideks raiudes, elusalt põletades või kividega surnuks loopides. Maljuta tappis isiklikult tihti rohkem kui 100 inimest päevas. [[1569]]. aastal kägistas ta surnuks Moskva endise [[metropoliit|metropoliidi]] [[Filipp II]].

[[1570]]. aastal korraldas ta [[Tveri veresaun|Tveri]], [[Toržoki veresaun|Toržoki]] ja [[Novgorodi veresaun|Novgorodi veresauna]]ad. Pärast veresaunu sai ta [[duuma]] liikmeks. [[1572]]. aastal osales Skuratov koos tsaariga Leedu ja Krimmi vaherahude läbirääkimisel, sai [[vojevood]]iks.

1. jaanuaril 1573. aastal osales Maljuta [[Paide]] piiramisel ning sai surma. Paide garnisoni vangilangenud praeti elusalt ja visatiloobiti mööda põlde laiali. Maljuta Skuratov maeti Jossif-Volokolamski kloostrisse Venemaal.

1886. aastal püstitati Mäo väljale Vene riiki admiralina teeninud parun Olaf von Stackelbergi eestvedamisel 8,5 meetri kõrgune Mündi dolomiidist [[obelisk]] 1573. aastal Paide piiramisel hukkunud venelastele, shsealhulgas Maljuta Skuratovile.