Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik: erinevus redaktsioonide vahel

'''Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirik''' on [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u haldusalasse kuuluv [[pühakoda]] [[Puhja vald|Puhja vallas]] [[Mõisanurme]] külas.<ref name="mälestis" />

[[Tartumaa]]l [[Kavilda vald|Kavilda]]<nowiki/>s läks üle õigeusku aastatel [[1846]]-–[[1848]] 1714 [[Luterlased|luterlast]]. [[Kavilda mõis|Kavilda]] õigeusu kogudus avati [[1846]]. aastal [[Uderna]] koguduseskoguduse nime all ja oli tegev kuni [[1868]]. aastani. Jumalateenistused toimusid mitmetes usutalitusteks kohaldatud ruumides -– aidad, rehealused jms. [[Kavilda mõis|Kavilda]] riigimõisast eraldati 125 ha maad kiriku ja kalmistu rajamiseks. [[1850]]. aastal kuulus kogudusse 1515, [[1900]]. aastal 1161, [[1916]]. aastal 791 ja [[1938]]. aastal 473 liiget. [[Kavilda vald|Kavildas]] hingitses koguduse tegevus kuni [[1974]]. aastani, siis soikus täiesti. [[Vladimir Berens]]i andmeil suleti kogudus [[1974]]. aastal. [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik|EAÕK]] kirikuloo uurija üpr [[August Kaljukose]] käsikirjas on sulgemise ajaks märgitud [[1978]]. aasta. KohalikKohaliku rahva ettevõtmisel taasasutati praeguseks umbes 30-liikmeline Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus. [[2005]]. aastal. Hooldajavaimulik on preester [[Miikael (Margus) Raissar]].

[[Kavilda mõis|Kavilda]] õigeusu kirik ehitati maakividest [[1873]]. aastal [[Kavilda mõis]]a territooriumile. [[Pühakoda]] valmis [[Riia]] arhitekti [[Heinrich Scheel]]i tüüp-projekti tüüpprojekti järgi [[Siseministeerium (üldmõiste)|siseministeeriumi]] rahastusel ja pühitseti [[1873]]. aastal [[Riia piiskopkond (õigeusu kirik)|Riia ja Miitavi ülempiiskopi]] [[Veniamin (Karelin)]]) poolt Püha Neeva-Aleksandri ([[Aleksander Nevski kirik|Aleksander Nevski]]) auks. [[1944]]. aastal sai kirikuhoone sõjas kannatada. JärelvalvetaJärelevalveta pühakotta murti mitmel korral sisse. [[1973]] . aastal varastati 15 [[ikoon]]i, [[30. juuli]]l [[1977]].aastal varastati taas [[ikoon]]e ja muid väärtuslikke esemeid. [[Kavilda vald|Kavilda]] kiriku umbes 90 kunstiteostest jäid järele vaid pooled. Aastatel [[1978]]-–[[1979]] koostatud [[akt]]ide alusel viidi järelejäänud varad [[Uderna]], [[Vasknarva]] jtja teistesse kirikutesse. Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kiriku [[altarimaal]] "Kristuse ülestõusmine" asub [[Antsla-Kraavi Prohvet Eelija kogudus|Antsla-Kraavi prohvet Eelija kirikus]].

[[1997]]. aastal kanti Kavilda õigeusu kirik [[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riiklikusseriiklikku registrisse]].<ref name="mälestis" />

Tänapäeval kasutab kirikut Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kirikut Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.eoc.ee|Pealkiri=EAÕK kodulehekülg/ Kavilda Püha Neeva-Aleksandri kogudus|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

Juba üsna [[Usuvahetusliikumine|usuvahetusliikumise]] algusjärgusalgusjärgul, [[25. aprill]]il [[1845]]. aastal kinnitas [[Venemaa keiser|Vene keiser]] [[Instruktsioon TGMS|instruktsiooni]], mis nägi ette [[Õigeusk|õigeusu]] kirikute juures [[Õigeusu kihelkonnakool|kihelkonnakoolide]] loomist. Konfessionaalne koolikorraldus kinnitati [[1849. aasta talurahvaseadus]]ega. [[Kavilda vald|Kavilda]] õigeusu [[kihelkonnakool]] avati [[1873]]. aastal kiriku lähedal olevas majas ja see tegutses koos [[abikool]]<nowiki/>iga [[1918]]. aastani.

* [[Elva Peetri ja Pauli kogudus|Elva Peetri- ja Pauli kogudus]]

* "Koguteos [[Saaremaa ajalugu|Saaremaa]] II köide". [[TTÜ Kuressaare Kolledž]]. [[Koolibri (kirjastus)|Kirjastus Koolibri]]. Tallinn, 2007; lk 924-927924–927

* [[Jaanus Plaat|Jaanus Plaat/]][[Arne Maasik]]. "Õigeusu kirikud, kloostrid ja kabelid Eestis". [[Eesti Kunstiakadeemia]]. Tallinn, 2011; lk 348-357348–357

* Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945-531945–53". [[Tartu Ülikooli Kirjastus|TÜ kirjastus]]. Tartu, 2004; lk 65-12565–125

* "Eesti õigeusk X-XXIX–XXI sajandil". Entsüklopeediline teatmik (vene keeles). Koostaja [[Vladimir Iljaševitš]]. Kirjastus Tarbeinfo OÜ. Tallinn, 2014; lk 458