Redaktsioon: 6. juuli 2017, kell 13:55 redigeeri Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Korrastasin skripti abil viiteid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 24. juuli 2017, kell 18:49 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus Uuem muudatus →
72. rida: Kõige iseloomulikumaks jooneks on nende nokk. See on tugev, kõver ja lai. Ülanoka tipp küünib terava konksuna üle alanoka, nii et alanokk on märksa lühem kui alanokk <ref name="Avduh" />. [[Pilt:Cacatua ophthalmica -Vogelpark Walsrode -upper body-8a.jpg\|right\|thumb\|Prillkakaduu näitab oma võimsat nokka]] Papagoid kasutavad oma võimast nokka kõvade puuviljade ja ~~seemete~~seemnete purustamiseks. Mida kergem toit, seda väiksem nokk. Samuti on papagoidel tugevad jalad, teravate ja piklike küünistega. Jalgu kasutatakse ronimiseks ja okstest haaramiseks. Mõned liigid kasutavad neid ka toidu haaramiseks ja purustamiseks. 98. rida: Nagu [[Elustrateegia\|k-strateegidele]] kohane, annavad [[aara]]d ja teised suured papagoid vähe järglasi. Nad saavad mõne aastaga suguküpseks, saavad ühe või ~~väga~~mõne ~~vähe järglasi~~järglase aastas ~~ja ei~~ega pea vajalikuks ka iga aasta paarituda. === Õppimisvõime === Papagoid on väga intelligentsed linnud. Uurimused [[hallpapagoi]]ga on näidanud, et nad on väga hea õppimisvõimega ning suudavad õppida sõnu ja lauseid. Koos vareste, ronkade ja harakatega on nad maailma ~~intelligentsemad~~intelligentseimad linnud. [[Pilt:African Grey Parrot (Psittacus erithacus) -held on hand.jpg\|right\|thumb\|Hallpapagoi]] == Lemmikloomana == Papagoid, eriti [[viirpapagoi\|viirpapagoid]], on maailma populaarseimad lemmiklinnud. Neid on lihtne pidada, nad pole toidu suhtes eriti nõudlikud ning suudavad pika kordamise tulemusena õppida kaära mõned sõnad või lausa laused. Samuti on papagoid väga seltsivad ja rõõmsameelsed. == Loomaaedades == 116. rida: Kinnipüüdmine lemmiklindudeks on suurim oht haruldasematele ja aeglasematele liikidele.Elupaikade kadumine on aga enamiku papagoiliste probleemiks. Suur oht on ka pesapaikade kadumisel, kuna papagoid on nende suhtes vägagi valivad. Isoleeritud liikidele ([[kea]], [[kakapo]] jne) on saanud saatuslikuks inimese ja tema kaaslejate (näiteks rändrott, kass jne) saabumine nendesse suletud piirkondadesse. Mõnele liigile on ohuks ka vanade puude kadumine, mis ei ole majanduslikult enam kasulikud, kuid elutähtsad liikide pesitsemiseks. Koduloomade ja muude sissetoodud liikide kontroll aitab tihti päästa endeemseid ja hävimisohus liike. Tänapäeval on palju aktiivseid organisatsioone, kes tegelevad papagoide kaitsmisega nii ''[[ex situ]]ää'' kui ka ''[[in situ]]''. Loomaaedadel on siin veidi väiksem roll, kui kaitsealadel, kuid suur roll loodushariduse andmisel. Tihti peetakse loomaaedades vaid üldtuntud ja mitte nii haruldasi liike ([[viirpapagoi]]d, [[aara]]d jne). Loomulikult on ka siin erandeid. [[Pilt:New Zealand Kakapo Felix.jpg\|right\|thumb\|Kakapo on üks haruldasemaid papagoisid, kuid tema arvukus on tänu kaitseprogrammidele õnneks suurenemas]]

Papagoilised: erinevus redaktsioonide vahel