Kaliiber: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P väljaspoole → väljapoole
PResümee puudub
6. rida:
===Kaliibrite klassifikatsioon mõõtepindade järgi===
 
* Silinderpindadele- silekaliibreid– silekaliibrid;
* [[ava (masinaehitus)|ava]]dele- korkkaliibreid– korkkaliibrid;
* [[võll]]idele- harkkaliibreid– harkkaliibrid.
 
===Kaliibrite klassifikatsioon kasutusotstarbe järgi===
 
* töökaliibrid- nende järgi valmistatakse detaile.
* vastuvõtukaliibrid- detailide kontrollimiseks vastuvõtul.
* kontrollkaliibrid- töökaliibrite kontrollimiseks.
 
{| class="wikitable"
50. rida:
==Korkkaliiber==
 
[[Pilt:GaugePlugSpecialGoNoGo.jpg|thumb|Korkkaliiber. Pikem ots on läbiv ning teine, mittetäieliku silindriga ots on mitteaga läbiv.mitteläbiv]]
Avasid 1...6 mm kontrollitakse korkkaliibritega, mille mõõtotsakud on pressitud käepidemetesse. 3...50 mm avade kontrollimiseks valmistatakse kas kahe või ühepoolseid korkkaliibreid. Kusjuures mitteläbiv kork on läbivast 1/3 pikkust lühem. Vahel tehakse mitteläbiv pool mittetäieliku silindrina. See võimaldab ava täpsemini kontrollida, eriti kui on ovaalsus. Läbimõõtudele 50...100mm100 vlmistataksemm valmistatakse ühepoolsed läbivad ja mitteläbivad korkkaliibrid. Suuremad nendest on mittetäielikud silinderpinnad. [[Käepide]]med on tavaliselt [[plastmass]]ist kinnitatud [[kruvi]]ga. Läbimõõt 100...160 mm avade kontrollimiseks tehakse mittetäielikud stantsitud või freesitud korgid. Neisse on pressitud kooniline saba, millega nad kinnituvad [[teras]]käepidemesse. Avasid läbimõõduga 160...360 mm kontrollitakse plastist käepidemega mittetäielike korkkaliibritega. Suuri avasid läbimõõduga 250...1000 mm kontrollitakse vardakujulise korkkaliibriga. Selle otsad on [[sfäär]]ilised raadiusega 30...50 mm. Mõnikord valmistavad tehased ka oma vajadustest ja võimalustest lähtuvaid korkkaliibreid.
 
Korkkaliibrite komplektis on alati kaks kaliibrit: läbiv ja mitteläbiv. Läbivat tähistatakse vene keeles NP ja Ingliseinglise keeles GO ning mitteläbivat vastavalt HE ja NOT GO. Kaliibrite mõõtmed vastavad kontrollitava ava piirmõõtmetele.
 
Kui läbiv korkkaliiber läheb avasse sisse, siis on ava tegelik mõõde suurem vähimast piirmõõtmest. Kui mitteläbiv kaliiber ei lähe kontrollitavasse avasse, siis on ava tegelik mõõde väiksem suurimast piirmõõtmest. Kui need kaks tingimust on üheaegselt täidetud, siis ongi ava tegelik mõõde lubatavates piirides, st. ava on kõlblik. Võllide kontrollimisel harkkaliibritega kehtib sama põhimõte. Järelikult jaotatakse valmisdetailid kontrollimisel kolme gruppi:
 
* kõlblikud- läbiv kaliiber läbib, mitteläbiv ei läbi.;
* parandatav praak- läbiv kaliiber ei läbi.;
* parandamatu praak- mitteläbiv kaliiber läbib.
 
Praaki saab vältida, kui juba töötlemise käigus iga läbimi järel detaili kontrollida.
65. rida:
==Harkkaliiber==
 
[[Pilt:GaugeGapPlainGoNoGo.jpg|thumb|Lihtne ühepoolne harkkaliiber.]]
Harkkaliibritega kontrollitakse võlle. Kahepoolseid [[lehtmaterjal]]ist harkkaliibreid kasutatakse ettevõtte siseselt ja mõõtmetele 1...70 mm. Neid on lihtsam valmistada, kuid nad pole nii mugavad ja nende kontrollimine on aeglasem, kui ühepoolsete kahemõõtmeliste lehtkaliibritega. Mõõtmetele 100...325mm325 mm lastakse välja vahetatavate mõõtplaatidega ühepoolseid harkkaliibreid. Kaalu vähendamiseks võidakse suuremate kaliibrite harki puurida avad. Viimasel ajal on hakatud valmistama reguleeritavate mõõtotsakutega harkkaliibreid mõõtmetele kuni 340 mm. Nende reguleerimisulatus on 6...16mm16 mm.
 
==Kaliibrite tolerantsid==
 
Kui kaliibreid õnnestuks valmistada absoluutselt täpselt, siis sellega probleem piirdukski. TegelikusesTegelikkuses on olukord keerukam, sest tuleb arvestada töötluse ebatäpsust, st. kaliibritele tuleb määrata valmistus[[tolerants]]id. Kui valmistus[[tolerantsitsoon]] paigutada detaili tolerantsitsoonist väljapoole, siis loeb see kaliiber detailid, mille tegelik mõõde satub piirmõõtme lähedusse sellest väljapoole, kõlblikeks. Kui paigutada kaliibri valmistus- tolerantsitsoon detaili tolerantsitsooni sisse, siis vähendab see detaili tolerantsi, st nõuab täpsemat töötlemist. Paratamatult tuleb kasutada viimast varianti. Niisiis, läbivate kaliibrite tolerantsitsoonid on nihutatud detaili tolerantsitsooni sisse: korkkaliibritel suuruse Z, harkkaliibritel suuruse Z<sub>1</sub> võrra. Täpsemalt võttes koordinaat Z määrab läbiva töökaliibri valmistustolerantsi keskme. Mitteläbivate kaliibrite tolerantsitsoonid kuni 180 mm nimimõõtme korral on sümmeetrilised mõõtmele, mida nad kontrollivad.
 
Allolevas tabelis seosed kaliibrite arvutamiseks esinevad järgmised sümbolid:
 
* D<sub>max</sub>, D<sub>min</sub>- ava suurim ja vähim piirmõõde
* d<sub>max</sub>, d<sub>min</sub>- võlli suurim ja vähim piirmõõde,
* H, H<sub>1</sub>- ava ja võlli töökaliibrite valmistustolerantsid,
* H<sub>P</sub>- kontrollkaliibri valmistustolerants,
* Z, Z<sub>1</sub>- ava ja võlli töökaliibri valmistustolerantsi keskme koordinaat,
* Y, Y<sub>1</sub>- ava ja võlli töökaliibri kulumispiiri koordinaat,
* α, α<sub>1</sub>- ava ja võlli töökaliibri kulumispiiri nihutus.
 
{| class="wikitable"
87. rida:
! rowspan=4 colspan=2 | Kaliiber !! colspan=8 | Detaili nimimõõde
|-
! colspan=4 | kuni 180 mm !! colspan=4 | 180 kuni 3150180–3150 mm
|-
! colspan=2 | Töökaliiber !! colspan=2 | Kontrollkaliiber !! colspan=2 | Töökaliiber !! colspan=2 | Kontrollkaliiber
116. rida:
Kui detaili [[nimimõõde]] on üle 180 mm, siis nihutatakse mitteläbiva kaliibri valmistustolerantsitsoon ka detaili [[tolerantsitsoon]]i sisse. Korkkaliibril on see nihutus α ja harkkaliibril α<sub>1</sub>. Sellega luuakse turvatsoon kaliibriga kontrollimisel tekkivate vigade kompenseerimiseks. Samal kaalutlusel on nihutatud ka suuruse α või α<sub>1</sub> võrra läbiva kaliibri [[kulumispiir]]i.
 
Korkkaliibreid on suhteliselt lihtne mõõta ja kontrollida. Harkkaliiber on sisemõõtmega ja selle mõõtmine 1μm täpsusega on keerukas (selleks sobib näiteks [[rõhtoptimeeter]]). Kuna harkkaliiber peab [[võll]]ile peale minema oma raskusega, siis, mida suurem on kontrollitav mõõde, seda suurem on ka kaliiber ja seda suurem ka mõõtejõud. Rõhtoptimeetri mõõtejõud on sellest palju väiksem. Kontrollimisel [[mõõtplaat]]idega tekib sama probleem. Seepärast valmistatakse harkkaliibrite kontrollimiseks spetsiaalsed korkkaliibrid, nn kontrollkaliibrid.
 
Kontrollkaliibrid [[Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon|ISO]] Tähistusegatähistusega 7 ja 10 (Vaatavt tabeltabelit "Kaliibrite klassifikatsioon ja tähistus") kontrollivad läbiva harkkaliibri [[kulumispiir]]i. Kui läbiv töökaliiber läheb sellele peale, siis on töökaliiber kulunud ja sellega ei tohi rohkem kontrollida. Kontrollkaliibrid 5 ja 8 kontrollivad, et läbiv töökaliiber ei oleks väiksem ettenähtust. Võib ju harkkaliiber maha kukkuda või ka vastutustundetu tööline võib selle mõõtu väiksemaks koputada. Läbiv töökaliiber ei tohi nendele kontrollkaliibritele peale minna. Samal otstarbel kontrollivad kontrollkaliibrid 6 või 9 mitteläbivat töökaliibrit. Kontrollkaliibrite tolerantsitsoonid orienteeritakse sümmeetriliselt mõõtmele, mida nad kontrollivad. Nende kaliibrite valmistustolerantsid on väga väikesed.
 
{| class="wikitable"
231. rida:
Kaliibrite konstrueerimisel lähtutakse [[Taylori printsiip|Taylori printsiibist]], mille kohaselt peavad läbivad kaliibrid minema [[ava]]sse või [[võll]]ile kogu [[liide (masinaehitus)|liite pikkusel]], et kontrollida [[detail (masinaehitus)|detaile]] komplekselt, arvestades ka [[kujuhälve|kujuhälbeid]]. Ideaalne [[võll]]i läbiv kaliiber on võlli tööpinna pikkune rõngaskaliiber. Mitteläbivad kaliibrid peavad olema võimalikult lühikese tööpinnaga. Mitteläbiv korkkaliiber soovitatakse projekteerida [[sfäär]]ilise [[mõõtepind|mõõtepinnaga]], mis tagab [[joonkontakt]]i kontrollitava pinnaga ja ei arvesta selle kuju ebatäpsust. Mitteläbivate avade kaliibritele tehakse keskele teljesuunaline ava või silinderpinnale 0,3...1 mm laiune soon. Reguleeritavad harkkaliibrid pole eriti töökindlad, seepärast soovitatakse neid kasutada alates 8. tolerantsijärgust.
 
Kaliibrid tuleb valmistada sellisest [[teras]]est, mis tagab mõõtmete [[stabiilsus]]e. PealePärast [[termiline töötlemine|termilist töötlemist]] tuleb kaliibrid kunstlikult [[vanandamine|vanandada]]. Mõõtekihi [[kroomimine]] (kihi paksus 2...5 μm) tõstab [[kulumiskindlus]]t 3...5 korda. Kroomikihi paksus tuleb võtta z+y. Kuni 3 mm nimimõõtmega korkkaliibrite [[tsementiitimine|tsementiitimisel]] peab kihi paksus olema vähemalt 0,5 mm, teistel 0,8...1,2 mm. Mõõtepindade katmine [[kõvasulam]]iga tõstab [[kulumiskindlus]]t 50...150 korda ja võrreldes kroomitud kaliibritega 25...40 korda. Kaliibrite mittetööpinnad tavaliselt [[oksideerima|oksideeritakse]]. [[Ekspluatatsioon]]is peavad kaliibrite mõõtepinnad olema kergelt määritud. Läbiv kaliiber peab minema avasse või võllile oma raskusega. Väikesi kaliibreid võib vajutada jõuga kuni 10N10 N.
 
Kaliibrite [[mõõtepind]]ade ja nende [[faas (tehnoloogia)|faas]]ide [[kõvadus]] peab olema kuni 3 mm kaliibritel mitte alla 55 HRC, kroomitud korkkaliibritel mitte alla 56 HRC, ülejäänud kaliibritel mitte alla 58 HRC. Mõõtepindade [[pinnakaredus]] Ra võetakse 10% valmistustolerantsist, kuid mitte üle 0,2 μm kui toote tolerantsijärk on IT6...IT12 ja mitte üle 0,4 μm kui toote tolerantsijärk on üle IT12. Mõõtepindade faasid võetakse Ra1,6; 60° [[koonus]]ega tsentriaval Ra 3,2; käepideme ava ja ülejäänud töödeldud pinnad võetakse Ra2,5.