Snaiper: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Suwa (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Police-sniper 600.jpg|pisi|Politseisnaiper [[helikopter]]il ]]
'''Täpsuslaskur''' ehk '''täpsuskütt''' ehk '''snaiper''' on [[laskur]], kes on treenitud laskma varjatud positsioonilt võimalikult täpselt sihtmärke, mis on kas väga kaugel või väga väikesed. Tänapäeval on snaipri põhiline töö anda edasi informatsiooni vaenuvägede liikumise kohta ning aidata leida sihtmärke teiste üksuste jaoks. Snaiprite väljaõppes on väga olulisel kohal varjumise õppimine.
 
== Snaiprite liigid ==
 
=== Tsiviilala snaiper ===
Tsiviilala snaiper on snaiper, kes tegutseb [[politsei]]- või mõnes teises politseiorganisatsiooniga võrdväärses ([[paramilitaarne|paramilitaar]]ses) üksuses. Nende sihtmärkideks on tavaliselt inimesed, kes on relvastatud ja ohtlikud ning kujutavad endast ohtu ümbritsevatele inimestele. Tsiviilala snaiper ei tulista kunagi kahtlusalust selleks, et teda vigastada. Tema ülesandeks on vähendada kahtlusaluse ohtlikkust ohvritele - kui snaiper ainult haavab kahtlusalust, võib viimane muutuda ohtlikumaks. Tsiviilala snaiprite sihtmärgid on palju lähemal kui militaarala snaiprite omad, kuid tsiviilalal on sihtmärgi tabamispiirkonnad väiksemad.</br>On levinud arusaam, et snaipreid kasutab politsei eriolukordades tihti, kuid see arvamus on vale. Politseil on snaipreid tarvis pigem informatsiooni saamiseks kahtlusaluse kohta, võimalus täpse lasuga kahtlusalune kahjutuks teha on pigem snaipri teisejärguline ülesanne. Tsiviilsnaipri iga tegutsemiskorda snaiprina uuritakse erinevate ametkondade poolt ning hinnatakse tema käitumist antud olukorras. Kui snaipril on valida, kas haavata kahtlusalune või ta tappa, siis haavamise puhul võib ta saada karmima karistuse, kuna ta seadis ohtu kõrvaliste inimeste elud. Tsiviilsnaiper tulistab ainult ohu vähendamiseks.
On levinud arusaam, et snaipreid kasutab politsei eriolukordades tihti, kuid see arvamus on vale. Politseil on snaipreid tarvis pigem informatsiooni saamiseks kahtlusaluse kohta, võimalus täpse lasuga kahtlusalune kahjutuks teha on pigem snaipri teisejärguline ülesanne. Tsiviilsnaipri iga tegutsemiskorda snaiprina uuritakse erinevate ametkondade poolt ning hinnatakse tema käitumist antud olukorras. Kui snaipril on valida, kas haavata kahtlusalune või ta tappa, siis haavamise puhul võib ta saada karmima karistuse, kuna ta seadis ohtu kõrvaliste inimeste elud. Tsiviilsnaiper tulistab ainult ohu vähendamiseks.
 
=== Militaarala snaiper ===
[[Pilt:KSK Scharfschütze.jpg|pisi| Snaiper [[Sõjaline maskeering|moondeülikonnas]] ]]
Militaarala snaipri sihtmärkideks on vaenuvägede [[ohvitser]]id või tähtsamad [[sõdur]]id ja spetsialistid ning ka vaenlase [[sõjatehnika]]. Tegevuse eesmärgiks on rikkuda vaenlase vägede [[käsuliin]] ja [[hierarhia]], [[demoraliseerimine|demoraliseerida]] vaenlase sõdureid ning muuta sõjatehnika kasutuskõlbmatuks. Militaaralal töötavad snaiprid [[lahingpaarLahingupaar|lahingupaaridena]]idena: kuigi mõlemad on võrdväärselt head laskurid, on üks neist [[laskur]] ja teine [[sihitaja]], kes otsib laskurile sihtmärke ja annab ligikaudsed kaugusnäitajad, tuulesuuna, kõrguste vahe, et korrigeerida vastavalt sellele sihikuid. Militaarsnaiprile on ohtlikud vaenlase enda snaiprid, kaudtuli ja otsetuli. Kuigi snaiper sooritab lasud varjatud positsioonilt, võib ta reeta relva rauast väljuv leek või lasu ilmeksimatu heli, lisaks sellele võib relvale kinnitatud [[optika]] helkida päikese käes (kuigi see probleem on erinevate kiletehnoloogiatega peaaegu lahendatud). Samuti peab laskja optilise sihikuga laskmisel tõstma pea kõrgemale kui raudsihikutega laskmise puhul, mis võib saada ohtlikuks.
 
{{-}}
18. rida ⟶ 17. rida:
[[Pilt:Mk.13 MOD 5 sniper rifle.jpg|pisi| Mk.13 MOD 5 ]]
{{vaata|Snaiperrelv}}
Snaiprite [[Snaiperrelv|relvadeks]] on tavaliselt [[käsilukuga vintrelv]]ad, et oleks võimalikult vähe liikuvaid osasid. Relva raud on tehtud võimalikult jäik, kuid piisavalt [[elastsus|elastne]], et korduvat tulistamist taluda. Relva raua [[vintsoon]]i [[kroom]]itakse väga harva, sest kroom ei pruugi soonte pinnale ühtlaselt kanduda, see aga vähendab täpsust. Lisaks kinnitub relva raud ainult ühes kohas relva [[kaba]]osa külge ning raud jääb suures osas nii-öelda "hõljuma". Enamus [[Snaiperrelvad|snaiprirelvi]] on käsitsi ümberlaetavad, mis tekitab muidugi probleeme korduvate laskude sooritamisel, kui on vaja tabada järjestikku mitut sihtmärki. Selleks kasutatakse ka automaatse laadimisega relvi ehk [[karabiin]]e, kuid suurem liikuvate osade hulk vähendab relva täpsust. Üks esimesi massiliselt toodetud iselaadiv snaipripüsse oli [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liid]]us toodetud [[SVD]]. Tänapäeval on tänu uuele [[tehnoloogia]]le suurenenud [[poolautomaatne tulirelv|poolautomaatsete]] snaiprirelvade täpsus, nii et 800-1000800–1000 meetri kauguste sihtmärkide pihta lasevad käsitsi ümberlaadimisega ja automaatse ümberlaadimisega relvad ühesuguse täpsusega.
 
Tuntumaid snaiprirelvad on:
*[[Mosin-Nagant|Mosin-Nagant M1891/30]]
*[[M40]] M40 rifle [[Pilt:M-40A3.jpg|pisi| M-40A3 ]]
*[[SVD]] – Снайперскаяснайперская винтовка Драгунова 7,62×54 мм R
*[[M21]]
*[[Beretta]] [[SAKO TRG]]
54. rida ⟶ 53. rida:
* [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/briti-tapsuskutt-purustas-snaipritabamuse-kaugusrekordi.d?id=30811389&l=fplead Briti täpsuskütt purustas snaipritabamuse kaugusrekordi], Forte, 3. mai 2010
* [http://www.globalsecurity.org/military/library/policy/army/fm/23-10/index.html Field Manual No. 23-10 SNIPER TRAINING, 17 August 1994]
* [http://issuu.com/nelson3108/docs/_osprey__weapon_-_006_-_sniper_rifl ISSUU - (osprey) weapon 006 sniper rifles from the 19th to the 21st century (ebook) by Nelson Torres]
 
{{commonskat|Snipers}}