Leopard 2: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud kirjaviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
P ühtlustasin: soojuskaamera > termokaamera
20. rida:
'''Leopard 2''' on [[Saksamaa]] Liitvabariigis [[Külm sõda|külma sõja]] lõpul valmistatud [[lahingutank]] <ref>http://www.army-technology.com/projects/leopard/</ref>. Tank on nii originaalversioonis kui ka edasiarendustena mitme riigi relvastuses.
 
Tanki põhiversioonid on:
Põhiversioonid tankist on:
*Leopard 2A4
*Leopard 2A5
80. rida:
Tanki Leopard-2 valmistamisest võttis osa rohkem kui 1500 firmat. Peatöövõtja oli Krauss-Maffei, kes vastutas dokumentatsiooni, tellimuste täitmise, trenažööride, varuosade, hoolduse ja remondi eest. Mootorid valmistati MTU tehases Friedrichshafenis ja transmissioon Renki tehases Ausburgis.
 
Kuigi esimene Leopard-2 anti Bundeswehri käsutusse 1979. aastal, siissai Leopard-2 relvastuse täieõiguslikuks domineerivaks liigiks sai Leopard-2 alles 1982. aastal. Esimene partii nimetusega Leopard-2, 380 tanki, võeti Bundesvehri vahemikus oktooberoktoobrist 1979-mai kuni maini 1982. 460 tanki nimega Leopard-2A1 märtsmärtsist 1982-november kuni novembrini 1983 ja 300 ühikut vahemikus novembernovembrist 1983-november kuni novembrini 1984. 300 tanki Leopard 2-A3 ehitati novembernovembrist 1984-märts kuni märtsini 1987. 370 tanki Leopard-2A4 tuli relvastusse detsemberdetsembrist 1985-märts kuni märtsini 1987, 1988 valmistati veel 108 ühikutmasinat seda modifikatsiooni ning 108 ka 1989. aastal, 34 tk 1990 ja lõpuks 55tk55 tk veel 1992. Kokku tellis Bundeswehr 2125 tanki, millega vahetati välja vananenud Leopard-1d, mis müüdi edasi Türgile.
 
Leopard-2e2 sisemine kasulik ruumala on 19,4 kuupmeetrit: 2,3 juhile, 10,1 lahinguosale ja 6,9 mootorisektsioonile. Üldiselt erineb Leopard-2e2 sisemus vähe Leopard-2Kst. Akusid on kuue asemel kaheksa, millega on nende kogumahtuvus tõstetud 500 ampertunnini,korpuse külgkaitsed on asendatud vastupidavamatega, kihilise soomusega esipaneeli paksus ulatub 120 millimeetrini ja on tehnilise hoolduse lihtsustamiseks ülestõstetav. Veidi on muudetud juhtpaneeli kellade asetust. Kolme välisvaatlusseadme haardenurk on suurendatud 140 kraadini. Muudetud on juhi luugi kuju.
 
Tanki korpusel asub kolmekohaline keevitatud torn, millesse on paigutatud siledaraudne Rh-120 suurtükk. Suurtükile on monteeritud kaks sümmeetrilist tagasilöögikompensaatorit. Tagasilöögi pikkus on raual 340 mm. Suurtükki saab monteerida ja demonteerida ilma torni eemaldamata. Relva kogukaal on 4290 kg. Rauda katab klaasplastist soojusisolatsioon, lasul tekkivad gaasid eemaldatakse automaatselt. Raua eaks on arvestatud 500 lasku.
108. rida:
1990 alustati kahe prototüübi, TVM-1 ja TVM-2 katsetused. Võitis TVM-2, millel oli kasutatud radikaalseid parraste nurgamuutusi (Manheimi konfiguratsioon). Katsetused lõppesid 1993 ja KVM-2 tunnistati Leopard-2A5 etaloniks.
 
Leopard-2A5 torni küljed ja eesosa sai kaldsoomuse, mille elemente oli lahingolukorras võimalik vahetada. Tänu sellele sai Leopard-2A5 unikaalse kiilukujulise torni, mida on raske mõne teise tanki omaga segi ajada. Torni kuju muudatusest sõltuvalt paigutati ringi ka osad optilised vaatlusseadmed. Lasersihik sai moderniseeritud protsessori ning oli nüüd suuteline markeerima ka vastase helikoptereid. LahingukomlektiLahingukomplekti lisati uraansüdamikuga soomustläbivad laengud LKE-1. Tanki mass tõusis 62 tonnini.
 
Algselt sooviti tasemeni A5 moderniseerida kõik Bundeswehri 2125 Leopard-2, aga 1998. aastaks oli seda tehtud vaid 225 masinaga.
114. rida:
Kuna konkurents relvaturgudel on suur ja konkurentide masinate tehnilised näitajad järjest tõusevad, otsustati 1996 luua modifikatsioon Leopard-2A6. See on siiani ka viimane seeriatootmises olev.
 
Tanki pearelvaks sai siledaraudne Rheinmetallis toodetud suurtükk L55. Lahingkomplekti kuuluvad suurendatud algkiirusega ja seetõttu ka täpsemad soomustläbistavadsoomust läbistavad laengud DM53. Raua elueaks loetakse 700 lasku. Laskekaugus seistes 3200 m, liikudes 2500 m. Kahe kilomeetri pealt suudab läbistada 60-kraadise nurga alt (langev mürsk) 350–370 mm soomuse. Laskekiiruseks 10–12 lasku minutis. Kuulipildujate moona arvu on tõstetud 5000 padrunini. Firma Atlas-Elektronik tulejuhtimisseadmetele on lisatud "oma-võõras" äratundmismoodul, uuendatud on komandöri vaatlusseadet (PERI-R17A2), juht on saanud öövaatlusseadme BM-8005. Kõik meeskonnaliikmed on saanud monitorid neile vajalike parameetrite edastamiseks. Tagurpidi liikumiseks on torni paigaldatud juhi jaoks kaamera. Paigaldatud on pardaarvuti, uued sideseadmed ning navigeerimisseade LLN GX. Tankil on hoiatussüsteem kui teda markeeritakse vastase laseri poolt. Uus ventilatsioonisüsteem vähendab tanki infrapunajälge.
 
Eelmine aasta esitles Krauss Maffei Wegmann oma viimast modifikatsiooni Leopard-2A7+. Näitusel ütles firma esindaja, et selle tasemeni on võimalik moderniseerida kõiki tanke alates mudelist Leopard-2A4, ning on võimalik paigaldada lisad vastavalt tellija soovile. Näitusel esitatud tankil olid kõik lisad ja seetõttu oli selle mass 67 tonni.
 
Uuendustest märgime tornile paigaldatud distantstulesüsteemi KMW FLW 200, mis kasutab 12,6 mm kuulipildujat ja granaadiheitjaid. Ette ja külgedele on paigaldatud lisasoomus. SoojuskaameradTermokaamerad annavad kõiglekõigile meeskonna liikmetelemeeskonnaliikmetele tanki ümbruses toimuvast 360-kraadise vaate. Meeskonnaliikmete jaoks on paigaldatud konditsioneer. Kuna tõusis tanki energiavajadus, paigaldati täiendav generaator. Saksa armee plaanide kohaselt tellitakse 150 sellist masinat.
 
== Viited ==