Mjøsa: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
19. rida:
'''Mjøsa''' on [[järv]] [[Norra]] lõunaosas [[Akershus]]i, [[Oppland]]i ja [[Hedmark]]i maakonna piiril, [[Oslo]]st umbes 100 km põhjas, Norra suurim järv. Ta asetseb Opplandi maakonna [[Østre Toteni vald|Østre Toteni]], [[Gjøviki vald|Gjøviki]] ja [[Lillehammeri vald|Lillehammeri valla]], Hedmarki maakonna [[Ringsakeri vald|Ringsakeri valla]], [[Hamari vald|Hamari valla]] ja [[Stange vald|Stange valla]] ning Akershusi maakonna [[Eidsvolli vald|Eidsvolli valla]] territooriumil.
Ta ulatub [[Minnesundi raudteesild|Minnesundi raudteesillast]] ([[Eidsvolli vald]]) kuni [[Gudbrandsdalslågen]]i jõe suudmeni põhjas ([[Lillehammeri vald]])<ref name="snl
==Nimi==
Varem oli järve nimi ''Heiðsær''.
Praegune nimi tuleb arvatavasti [[vanapõhja keel|vanapõhjakeelsest]] nimest ''Miǫrs'' (''Mjörs''), mille algne kuju võis olla ''*merso''. See võib olla tuletatud tüvest ''*mer-'' ('särama').<ref name="snl" />
==Loodus==
Mjøsa on Norra suurim [[järv]]. Selle pindala on 362 km²<ref name="Seppäla" />
| Keel = inglise}}</ref> või 365,19 km² või 368 km²<ref name=snl /> või 369,0732 km²<ref>[http://webb.nve.no/modules/module_109/publisher_view_product.asp?iEntityId=9629&noscript=1 Norra Veevarude ja Energiadirektoraat]</ref> (näiteks [[Võrtsjärv]]e pindala on 270 km). ▼
Järve pikkus [[Vorma]] algusest lõunas [[Gudbrandsdalslågen]]i suudmeni põhjas on 117 km või 107 km<ref name="snl" />, linnulennult on pikkus 89,7 km. Laius kõige laiemas kohas [[Hamar]]i ja [[Totenvika]] vahel on 15 km. Lõunaosas on laius 2–3 km ning põhjaosas [[Gjøvik]]i ja [[Lillehammer]]i vahel enam-vähem ühtlaselt umbes 2 km<<ref name="snl" />.
[[Pilt:Gjøvik sett fra Nordlia.jpg|pisi|vasakul|Vaade Gjøvikile üle järve]]
54. rida ⟶ 43. rida:
[[Pilt:Mjoesa-hamar.jpg|pisi|Paadisadam Hamaris]]
Ühtlasi on see järv üks Norra ja [[Euroopa]] sügavamaid (sügavamad on [[Hornindalsvatnet]] (514 m), [[Salsvatnet]] (464 m) ja [[Tinnsjø]] (460 m)). Keskmine sügavus on 155 m, maksimaalne sügavus on 449 m või 453 m<ref name="snl" /> või 468 m (330 m alla merepinna, seega [[Põhjameri|Põhjamerest]] hulga sügavam). Suurim ametlikult mõõdetud sügavus on [[Toten]]is asuva [[Skreifjella]] juures mõõdetud 468 m. Mitteametlikult on [[kajalood]]iga saadud sügavuseks kuni 575 m (mõõdetud [[Stange vald|Stange valla]] juures).
Järve maht on 56 km³.
Järv asetseb vanas orus. Selle uuristas mitme jääaja jooksul jää.<ref name="snl" />
Järve sissevoolavast 17 jõest on veerikkaim [[Lillehammer]]i juures Mjøsa põhjaossa suubuv [[Gudbrandsdalslågen]], mis toob vett läbi [[Gudbrandsdalen]]i [[Lesjaskogsvatnet]]ist ning toob lisajõe [[Otta]] kaudu ka [[Jostedalsbreen]]i vett, ja peamine väljavool toimub [[Vorma]] jõe kaudu lõunast; välja voolab 131 oja. Vorma ühendab järve [[Glåma]] jõega, kuhu ta suubub [[Vormsund]]is; [[Fredrikstad]]i juures jõuab vesi merre. Valgla on 16 420 km².
67. rida ⟶ 56. rida:
==Kalastik==
Mjøsa on kalarikas. Eriti palju on [[euroopa rääbis]]t, [[merisiig]]a, [[meriforell]]i, [[ahven]]at ja [[haug]]i. Rääbisepüügil on pikk traditsioon, mis ulatub hiljemalt 1462. aastasse. Nüüdseks on küll huvi selle kala vastu vähenenud.<ref name="snl" />
See-eest on hakatud rohkem huvi tundma [[järveforell]]i vastu. Forell koeb teadaolevalt 47 väljavoolavas ojas (''[[hunderørret]]'') ja kasvab üles järves. Jõgede veetaseme reguleerimise ja reostuse tõttu forelli arvukus vahepeal kahanes, kuid tänu riiklikele meetmetele on see taastunud.<ref name="snl" />
Mjøsa on ainuke teadaolev koht Norras, kus elab [[merihärg]].<ref name="snl" />
Järves elavad teadaolevalt veel [[harjus]], [[luts]], [[särg]], [[harilik koger]], [[meritint]], [[kiisk]], [[säinas]] ja [[luukarits]].
==Veetase==
Veepind on 121 m või 123 m<ref name="snl" /> kõrgusel merepinnast. Loomulik kõrgus on 119,6 m, reguleeritud kõrgus merepinnast on 123,2–119,6 m.<ref name="snl" />
Aastal [[1858]] rajati [[Eidsvoll]]i juurde [[Sundfossi tamm]], et Vorma jõgi oleks Eidsvolli ja Mjøsa vahel paremini laevatatav.<ref
Aastal [[1906]] rajati veel lõuna poole [[Svanfossen]]i juurde [[Svanfosseni tamm]]<ref
Aastal [[1947]] tõsteti veetaset 2,86 m üle normaalse. Sellest ajast läks reguleerimine riigi kätesse.
87. rida ⟶ 76. rida:
Mjøsa taset reguleeritakse [[Svanfossen]]i juures, kohas, kus Vorma suubub Glåmasse. Talve jooksul alaneb veetase nii palju, et enamikku paadisadamaid enne kevadist suurvett kasutada ei saa.
Mjøsa on [[Østfold]]is paiknevate [[hüdroelektrijaam]]ade talvereservuaar.<ref name="snl" />
Viimase 200 aasta jooksul on olnud seoses vihma ja lumesulamisega 20 üleujutust, mille puhul veetase tõusis 7 m tavalisest kõrgemale. Hamari linn on mitu korda üle ujutatud. Aastal [[1789]] tõusis veetase 10 m võrra. See põhjustas suurt kahju. 400 maja pühiti minema ja 68 inimest hukkus. Üleujutused on olnud ka 1860, 1895, 1910, 1927, 1937, 1939, 1965 ja 1967.
==Keskkond==
Varem sattus järve palju puhastamata tööstus-, põllumajandus- ja olmeheitmeid. See tõi kaasa vetikate vohamise, mis ohustas järve kõlblikkust joogiveeallikana. Heitmete kahjuliku mõju tõkestamiseks tehti suuri investeeringuid, muu hulgas valgla elanike hoiakute mõjutamisse. Praegu on vesi üsna puhas.<ref name="snl" />
Järve on sattunud muu hulgas [[elavhõbe]]dat, [[dioksiinid|dioksiine]] ja [[pefluoroktüülsulfonaat]]i.
109. rida ⟶ 98. rida:
Augustis 2006 rajati [[Bangsberget]]ile [[Brumunddal]]is [[VHF-mereraadio]] [[baasjaam]]. See andis ühenduse [[Tjøme raadio]]ga kanalil 16, kanalil 70 ja töökanaliga 21. See on esimene VHF-mereraadio baasjaam Norra sisemaal.
Mjøsa-äärseid linnu läbib maantee [[E6]]. Aastal [[1985]] avati sellel maanteel 1421 m pikkune [[sild]] [[Mjøsbrua]] (Mjøsa sild)<ref
Idas möödub järvest Oslo ja [[Trondheim]]i vaheline raudtee [[Dovrebanen]]. Rongid peatuvad Hamaris ja Lillehammeris.
120. rida ⟶ 109. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="snl">[http://www.snl.no/Mj%C3%B8sa Store Norske Leksikon]</ref>
<ref name="Seppäla">{{netiviide | URL = http://books.google.com/books?id=q33WekTp7tgC&pg=PA145 | Pealkiri = The Physical Geography of Fennoscandia | Autor = Matti Seppäla | Failitüüp = | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 2005 | Koht = | Väljaandja = Oxford University Press | online = 3.04.2009 | Keel = inglise}}</ref>
▲
<ref name="vxz2U">[http://www.mjoesormen.no/lakemjoesa.htm Lake Mjoesa]</ref>
<ref name="zL0Zb">[http://kanaler.arnholm.nu/english/norge/vormae.html Vorma]</ref>
<ref name="4yarA">[http://home.no.net/lotsberg/data/norway/bru.html Road Viaducts & Bridges in Norway (> 500 m)]</ref>
}}
==Kirjandus==
| |||