IEEE-488: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukas |
P Korrastasin skripti abil viiteid |
||
6. rida:
Algupärase [[Siin|siini]] valmistas aastal 1965 firma [[Hewlett-Packard|Hewlett Packard]] ja kandis nime [[HPIB]] ('''Hewlett Packard Interface Bus'''). Siin oli mõeldud [[HP]] programmeeritavate seadete ühendamiseks ja juhtimiseks. Aastal 1975 standardiseeris [[IEEE]] ('''Institute of Electrical and Electronic Engineers''') antud liidese, määratledes selle elektrilised, mehaanilised ja funktsionaalsed parameetrid. Standardi tunnuseks sai IEEE-488.
Aastal 1978 täiendati standardi dokumentatsiooni, kuid jätkuvalt ei sisaldanud dokument formaadi ega süntaksi sätteid. Siini populaarsus kasvas ja tekkis vajadus erinevate testsüsteemide ühendamisel tagada ühilduvus ja konfigureeritavus. Edasise töö eesmärk oli tagada konfigureeritavus ja ühildavus erinevate testsüsteemide vahel. Tulemusena töötati 1978. aastal välja standard IEEE-488.2, mis tõi kaasa veatöötluse, määras sõnumite süntaksi ja kasutavad andmestruktuurid.
Aastal 1990 ilmus [[SCPI]] ('''Standard Commands for Programming Interface'''), mis võttis standardi IEEE-488.2 käsustruktuurid ja lõi ühe kompleksse programmeerimiskäskude kogu, mida saab kasutada iga SCPI-d kasutava instrumendi juures. Kõige hilisem versioon on HS-488 ('''High-Speed IEEE-488'''), mis toodi avalikkuse ette aastal 1993 ja mille töötas välja [[National Instruments|National Instruments]].<ref
== Ühendamine ==
74. rida:
*'''DAV''' (''data valid'') – ütleb, kas signaal liinidel on stabiilne, ehk andmed on õiged. Kontroller juhib DAV-liini käskude saatmisel. Saatja juhib DAV-liini, kui ta saadab andmeid.
*'''NRFD''' (''Not Ready for Data'') – näitab, kas seade on valmis andmeid vastu võtma. Juhul kui toimub andmete saatmine, siis juhivad liini kõik kuulajad aga käskude saatmise korral tüürivad liini kõik GPIB-süsteemi ühendatud seadmed.
*'''NDAC''' (''No Data Accepted'') – seade kasutab liini, näitamaks, et on andmed vastu võtnud. Käskude vastu võtmisel juhivad liini kõik seadmed, andmete vastuvõtmisel aga ainult kuulajad.<ref
===Kätlemine ([[handshake]])===
87. rida:
:Sellise toiminguga näitavad seadmed, et on tuvastanud uue infobaidi andmeliinidel, kuid pole veel seda kätte saanud.
*Kui käsubait on kätte saadud, seatakse NDAC kõrgeks. NDAC-liin saavutab kõrge oleku siis, kui kõige aeglasem seade on baidi vastu võtnud.
*Kontroller seab DAV kõrgeks ja eemaldab käsubaidi andmeliinidelt. Pärast seda toimingut seatakse NDAC-liinid madalaks, mis tagab valmisoleku järgmiseks andmebaidiks.<ref
Kätlemine on analoogne kui andmeid edastab saatja, vaid ATN-liin on kõrges olekus ja kätlemises osalevad ainult aktiivses olekus kuulajad.
94. rida:
Siinil töötavate seadmete eristamiseks kasutatakse 5-bitist siiniaadressit. Seadmed võivad aadressi vabalt valida, juhul kui see ei kattu ühegi olemasolevaga. Aadressid on kahte sorti, primaarsed ja sekundaarsed. Ühel primaaraadressil võib olla kuni 32 sekundaaraadressi. Keerulisemate süsteemide puhul võivad primaaraadressid alamsüsteemide puhul kattuda, kuid siis erinevad sekundaaraadressid.
Juhtkäskude saatmisel kasutab süsteemi kontrollel seitset andmeliini, kus bitid 0–4 viitavad adresseeritava seadme primaaraadressile. Bitte 5 ja 6 kasutatakse, et panna mingi seade, kas kuulaja või saatja rolli. Väärtustades 5. biti ühega, kästakse seadmel kuulata ja kui 6. bitt omab väärtust üks, siis asetub seade saatja rolli. Seitsmenda biti väärtust ignoreeritakse ehk väärtus loetakse alati nulliks. Sekundaaraadressile sõnumi saatmisel tuleb kõigepealt aktiveerida primaaraadress ja seejärel käsu saatmisel määrata nii viies kui ka kuues bitt üheks.<ref
== Versioonid ==
102. rida:
== Viited ==
{{viited
<ref name="miDft">http://zone.ni.com/devzone/cda/tut/p/id/3419</ref>
<ref name="yiQD9">http://www.interfacebus.com/Design_Connector_GPIB.html#e</ref>
<ref name="Ou7iI">http://web.archive.org/20090507105220/members.fortunecity.com/ultravinnie/electronics/gpibfaq/gpibfaq.html</ref>
<ref name="J88YS">http://zone.ni.com/devzone/cda/tut/p/id/3389</ref>
}}
[[Kategooria:IEEE]]
| |||