|
== mtDNA rekombineerumine organismis ==
=== mtDNA rekombineerumine pärmis ===
Mitokondriaalse DNA ülekanne mudelorganismis [[Pagaripärm|pagaripärmis (''Saccharomyces cerevisiae'')]] on üldiselt mõlemalt vanemalt pärinud mtDNA kandja. Kui kahest [[Haploidsus|haploidsest]] [[gameet|gameedist]], mis kannavad mtDNA-d, moodustub [[Diploidsus|diploidne]] [[sügoot]], siis vanemate mtDNA seguneb ja kantakse üle juhuslikult järglastele. See eripära on osutunud võimsaks tööriistaks, mille abil dokumenteerida varajaseid tõendeid mtDNA rekombineerumisest. Ristates haploidseid tüvesid, mis kannavad kustutatud tüüpe erinevate vormidega aktiivsete tiheduse või piirangutega mitokondriaalsest genoomist, leiti järglaste mtDNA-lt omadusi mõlemateltmõlemalt vanemateltvanemalt. Viimane viitab rekombineerumise esinemisele. Otsene geneetiline tõend mtDNA rekombinatsiooni kohta muutus demonstreeritavaks, kui antibootikumidele resistentsed geneetilised markerid mtDNA-l olid kättesaadavad. Sügootide kolooniate, mis olid saadud ristades klooramfenikooli ja erütromütsiini resistentseid markereid sisaldvat mtDNA-d, analüüsimine näitas stabiilset ülekannet nii vanema kui ka rekombinantses genotüübis. Üldiselt on rekombinantide sagedus kahe sidumata markeri vahel pärmi mtDNA-s suisa 20–25%. See viitab ulatuslikule sidumisele ja rekombineerumisele vanemate mitokondriaalses DNA-s sügoodi moodustumise ajal. Pärmi mtDNA rekombineerumist toetas tugevalt ka tähelepanek, et geeniväliselt lisatud DNA-d sai integreerida mitokondriaalsesse genoomi pärast selle pommitamist mikrokehadega (''microprojectile bombardment''). Seda protseduuri kasutatakse tavaliselt mitokondriaalseks muundamiseks.<ref name="Xin Jie Chen" />
=== mtDNA rekombineerumine ja inimene ===
Kogunevad tõendid viitavad sellele, et mtDNA rekombineerumine ei esine ainult traditsioonilistes uurimisobjektides nagu pärm ja madalates loomades, kellel on kahelt vanemalt päritud omadused, aga ka seentes ja loomades, kellel on ühelt vanemalt päritud omadused, ja isegi spetsiifilistes inimkudedes nagu süda ja aju. Kuigi vaidlused kestavad, suurenev tõendite arv viitab sellele, et mtDNA rekombineerumine on tunduvalt enam levinud kui varem arvatud.<ref name="Xin Jie Chen" /> Inimese mitokondriaalne DNA on 16,5 kb suurune, ringjas genoom, mis on vajalik mitokondri funktsioonide hoolduseks ning esineb mitme koopiana enamikesenamikus rakutüüpides. mtDNA on kasulik inimese päritolu piiritlemiseks, sest mtDNA-l on suur järjestuse lahknemine ning pärandumine ema liini pidi.<ref name="recomb">Yevgenya Kraytsberg, Marianne Schwartz, Timothy A. Brown, Konstantin Ebralidse, Wolfram S. Kunz, David A. Clayton, John Vissing, Konstantin Khrapko. ''Recombination of Human Mitochondrial DNA'', Brevia, 2004</ref> Inimese kustutatud mitokondriaalse DNA analüüs on näidanud sagedast otseste korduste esinemist, mis piiravad deletsioonipunktide ääri. See vihjab rekombinantsete sündmuste osalust.<ref name="Xin Jie Chen" /> Organismi vananemisega kaasnevad mitokondriaalse DNA deletsiooni-, rekombinatsiooni- ja mutatsiooniprotsessid võivad põhjustada mitokondriaalseid haigusi. <ref> [http://www.clinsci.org/cs/107/0355/1070355.pdf] Alexeyev, Mihhail F.; LeDoux, Susan P.; Wilson, Glenn L. (2004). „Mitochondrial DNA and aging“. Clinical Science 107 (4): 355–364</ref>
== mtDNA rekombineerumise mõistmise kasud teaduses ==
|
