Redaktsioon: 1. mai 2015, kell 17:08 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 397 muudatust →‎Välislink ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 8. juuli 2017, kell 16:41 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 921 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
20. rida: ==Anomalistlik aasta== {{vaata\|Anomalistlik aasta}} Anomalistlik aasta on ajavahemik Maa kahe [[läbiminek]]u vahel [[periheel]]ist (365,2596 [[keskmine päikesepäev\|keskmist päikesepäeva]]). ==Kuuaasta== 29. rida: [[Kalendriaasta]] on ajavahemik kahe järjestikuse ühesuguse [[kuupäev]]a vahel mingis [[kalender\|kalendris]]. Tavaliselt püüavad kalendrid olla ~~sünkroniseeritud~~sünkroonitud [[aastaaeg]]adega. Et aga fenoloogilise aasta pikkust on raske määrata, siis nad võtavad fenoloogilise aasta asemel aluseks astronoomilise aasta. Näiteks [[Vana-Egiptus]]es kasutati [[Niiluse üleujutus]]e ennustamiseks [[Siirius]]e [[heliaakiline tõus\|heliaakilist tõusu]]. Gregoriuse kalendris püütakse [[kevadine pööripäev\|kevadist pööripäeva]] hoida [[21. märts]]il või selle lähedal. Seetõttu järgitakse seal kevadise pööripäeva [[troopiline aasta\|troopilist aastat]]. 35. rida: Üheski astronoomilises aastas ei sisaldu [[täisarv]] [[ööpäev]]i. Seetõttu peab mis tahes kalender, mis järgib mõnda astronoomilist aastat, nägema ette mingi [[liigaasta]]te süsteemi. Aasta keskmine pikkus Juliuse kalendris ehk [[Juliuse aasta]] on täpselt 365,25 ööpäeva. Aasta keskmine pikkus Gregoriuse kalendris ehk [[Gregoriuse aasta]] on 365,2425 ööpäeva. Kalendriaasta pikkus on [[Gregoriuse kalender\|Gregoriuse]] ja [[Juliuse kalender\|Juliuse kalendris]] on 365 ([[liigaasta]]l 366) [[ööpäev\|päeva]], 52 [[nädal]]at pluss üks päev (liigaastal kaks päeva) või 12 [[kuu (kalender)\|kuu]]d.

Aasta: erinevus redaktsioonide vahel