Kitarr: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Guitard_Epiphone_03.jpg|thumb|[[Epiphone]]'i elektrikitarr.]]

'''Kitarr''' on [[kromatism|kromaatiline]] [[keelpill]]. Enamasti on kitarril 6 [[pillikeel|keelt]], kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega [[sõrmlaud|sõrmlaual]] keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või [[plektron]]iga tõmmates. Valmistatakse vasaku- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on niiöeldanii-öelda "peeglis".

Kitarr koosneb kerest ning selle külge kinnituvast kaelast. Kere küljes on [[roop (muusika)|roop]], mille külge kinnitatakse keeled. Roobist kaela suunas, või roobil asub alumine [[sadul (muusika)|sadul]], millele keeled toetuvad. Kaelal asetsev sõrmlaud on tavaliselt astmetraatide ehk [[krihv]]ide abil jaotatud astmeteks, mille täpne arv sõltub kitarri mudelist, samas valmistatakse ka astmetraatideta nn ''fretless''-kitarre. Kaelaga on ühendatud kitarri pea, kus asuvad pingutid, mille abil toimub kitarri häälestamine. Kitarri pea ja kaela ühenduskohal asub keelte asendit fikseeriv ülemine sadul.

[[akustiline kitarr|Akustilistel]] ja [[elektroakustiline kitarr|elektroakustilistel kitarridel]] täidab kere ühtlasi [[kõlakast]]i funktsiooni. Heli väljub kere kaanel asuva kõlaava kaudu. Elektroakustilistel kitarridel on lisaks kõlakastile ka vähemalt üks [[helipea]]. [[Elektrikitarr]]il kõlakast puudub. Heli tekitatakse keelte alla paigutatud helipeade abil. Sageli võib elektrikitarridel küljes olla roobi liigutamist võimaldav [[tremolo-kang|kang]], mille abil tekitatakse ''[[tremolo]]'' ja ''[[vibrato]]''-efekt. Samuti on osadel elektrikitarridel [[peenhäälestussüsteem]], millega lukustakse keeled ülemisel sadulal pärast häälestamist, (peen)häälestamine toimub spetsiaalsete poltide abil alumisel sadulal. Peenhäälestussüsteem võimaldab hoida pilli hääles hoolimata keeltele suurt pinget andvateandvatest kangitehnikatelekangitehnikatest (kangiga on võimalik lasta keeled hetkega lõdvaks või näiteks venitada keeli mitme tooni võrra kõrgemaks.

Tänapäeval on kitarr üks maailmas enam levinud ja populaarsemaid pille, mistõttu leiab kasutamist väga paljudes muusikastiilides. Kitarr on [[rockmuusika|''rock''muusikarokkmuusika]] ja [[bluus]]i peamine muusikainstrument.

: 6-keeleline ehk "[[hispaania kitarr]]".

:: 12-keeleline (unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr).

: 7-keeleline ehk "[[vene kitarr]]".

: 4- või 5-keeleline ehk [[basskitarr]].

Samas on erinevaid häälestusviise palju ning need erinevad stiiliti – standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused alternatiivsed häälestusi nagu, näiteks [[kvinthäälestus]], üks tõenäoliselt tuntumaid alternatiivseid häälestusi<nowiki/>t.

Lisaks tavalistele mänguviisidele kasutatakse kitarri mängimisel ka mitmeid teisi võtteid: keeli tõmmatakse vasaku käega või hoopis roobi tagant; heli tekitatakse poognaga keeli tõmmates; keelte tõmbamiseks või sõrmlaua krihvidele vajutamiseks kasutatakse mitmesuguseid muid vahendeid nagu ''[[slide]]'' jne. Samuti võidakse erinevate helide tekitamiseks kitarri tempereerida, asetades näiteks sõrmlaua ja/või keelte vahele erinevaid esemeid. Ilmselt tuntumaid sellelaadseteSellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on tuntud näiteks ansambel [[Sonic Youth]].

VaikimisiTavaliselt mängivad vasakukäelised kitarri parema käega keeli sõrmlauale vajutades ja vasaku käega keeli tõmmates; kitarri kael on mängimise ajal suunatud paremale. Kitarri keeled on sel juhul ümber asetatud nii, et bassikeel asuks ülalpool; mõned vasakukäelised kitarristid mängivad ka ümberasetamata keeltega.

MõnedTuntud tuntumatestvasakukäeliste vasakukäelistestkitarristide kitarristidesthulka onkuuluvad näiteks [[Paul McCartney]], [[Jimi Hendrix]], [[Kurt Cobain]].

[[Kaekaeg|Keskajal]] olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega kitarrid. Ühel varase kitarri variandil (''Guitarra Morisca''), mille tõid Hispaaniasse [[maurid]], oli ovaalne kõlakast koos paljude kõlaavadega. [[15. sajand]]il tulid moodi nelja topeltkeelega kitarrid, mis sarnanesid [[lauto|lautoga]]ga. [[16. sajand]]il lisati viies topeltkeel. Selle aja heliloojad kirjutasid muusikat üles peamiselt [[tablatuur]]i vormis. [[17. sajand]]i jooksul oli kitarrimaailma keskus [[Itaalia]], [[Hispaania]] kitarrimeistrite koolkond puhkes õitsele [[18. sajand]]i lõpus, pärast kuuenda keele lisandumist. [[19. sajand]]il tekkisid muusikutel tänu kommunikatsiooni ja transpordi arengule võimalused kaugemale reisida ja seetõttu sai kitarr laialt tuntud pilliks. Kitarrimuusika sai eriti populaarseks Hispaanias. [[Antonio de Torres]] arendastöötas välja hispaania kitarri selle tänapäevasel kujul, mida iseloomustavad avaram kere, keskosa sügavam sissesopistumine, ühekordsed keeled topeltkeelte asemel ja häälestusmehhanism pilli peas asendamas puust häälestuspulki.

* [http://www.zone.ee/guitarest Eestikeelne lehekülgveebileht kitarriõppijatele]