Redaktsioon: 30. jaanuar 2017, kell 19:24 redigeeri Kruusamägi (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 74 971 muudatust →‎Ajalugu ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. juuli 2017, kell 18:26 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 889 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Toomemäe pargi kaart.png\|pisi\|300px\|Toomemäe pargi kaart.]] [[Pilt:Tartu Cathedral2 2008.JPG\|pisi\|[[Tartu Toomkirik]] Toomemäel]] '''Toomemägi''' (ka '''Toome''') on looduslik sälkorgudega piiratud neemkõrgendik [[Tartu]] linnas [[Emajõgi\|Emajõe]] ürgoru paremal kaldal. Toomemäelt on alguse saanud [[Tartu]] linn. Seal on asunud [[Tartu linnus\|Tartu muinaslinnus]] ja [[Tartu piiskopilinnus\|piiskopilinnus]], ~~kaasajal~~tänapäeval on seal [[Tartu toomkirik]]u varemed ja [[Tartu Tähetorn]]. Toomemäest üle vallikraavi jääb [[Kassitoome]] park, kus kunagises linna kruusa- ja liivakarjääris paikneb Kassiorg ehk Toomeorg. == Ajalugu == Arvatakse, et ~~ligikaudu~~millalgi 6.–8. ~~sajandi paiku~~sajandil tekkis Toomemäele varaseim eestlaste muinas[[linnus]] – [[Tarbatu]], millest 11.–12. sajandil kujunes välja muinasmaakonna [[Ugandi]] üks kahest keskusest{{lisa viide}}. Tegu oli tüüpilise teetõkkelinnusega – nimelt oli Toomemäe lähikond (praeguse [[Lai tänav (Tartu)\|Laia tänava]] otsa juures) ainus paik, kus [[Võrtsjärv]]est [[Peipsi järv]]e voolava Emajõe kallastele sai rajada aastaringselt läbitava tee. Mujal oli jõgi selleks sobimatute soiste kallastega. [[1030]]. aasta paiku vallutas Tarbatu [[Kiievi-Vene]] suurvürst [[Jaroslav Vladimirovitš]]. Kiievi võim kestis [[1061]]. aastani, mil linnuse vallutasid ja põletasid [[sossolid]].<ref>[[Andres Tvauri]]. [http://www.arheo.ut.ee/EA4_Tvauri_2012.pdf Rahvasterännuaeg, eelviikingiaeg ja viikingiaeg Eestis, Estonian Archaeology 4, Tartu 2012.] Lk 30–31</ref> 15. rida: Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse [[Põhjasõda\|Põhjasõja]] ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Pärast Põhjasõda rajas Vene sõjavägi mäenõlva linnapoolsesse külge püssirohukeldri. [[Tartu ülikool]]i taasasutamise järel [[1802]]. aastal hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised – näiteks klassitsistlik [[Vana Anatoomikum]] ja piiskopilinnuse asukohale [[Tartu Tähetorn\|Tartu tähetorn]]. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati [[Tartu Ülikooli Raamatukogu\|Tartu ülikooli raamatukoguks]]. Enamik Toomemäest on ~~kaasajal~~tänapäeval kaetud pargiga, millele pandi alus samuti 19. sajandil. Samast ajast pärinevad pooleldi kokku varisenud tehis[[grott]] ja ehissillake. Nii ülikooli hoonete kui ka Toomemäe tollasel kujundamisel on olulist rolli mänginud arhitekt [[Johann Wilhelm Krause]] tegevus. 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest pärinevad kaks jalakäijate silda: [[Inglisild\|Ingli]]- ja [[Kuradisild]]. [[Pilt:Rotundan Rotund.jpg\|pisi\|Rotund]]

Toomemägi: erinevus redaktsioonide vahel