Ungari kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel

P
Teljeriigid > teljeriigid
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Vahemeremaad > Vahemere maad
P Teljeriigid > teljeriigid
72. rida:
Horvaatia ja Slavoonia provintsid, pärast 1868. aastat [[Horvaatia-Slavoonia kuningriik|Horvaatia-Slavoonia]] autonoomne provints, omasid Ungari kuningriigis autonoomiat aastatel 1091–1918. Aga üks suurimaid 16. sajandi Ungari juriste ja riigimehi [[István Werbőczy]] pidas oma töös "''Tripartitum"'' Horvaatiat Ungarist eraldi kuningriigiks.
 
==Nimed ja nimetused==
 
[[Pilt:Gesta Hungarorum Anonymous.jpg|thumb|left|[[Gesta Hungarorum]]]]
 
Hiliskeskajal kasutati ladinakeelseid nimesidnimetusi "''Natio Hungarica''" ja "''Hungarus''" kogu elnikkonnaelanikkonna kohta, kuid [[István Werbőczy]] "[[Tripartitum]]i" järgi kasutati nimenimetust ''"Natio Hungarica"'' ainult privilegeeritud aadelkonnalaadelkonna (olenemata rahvusest), kui [[Ungari Püha Kroon]]i subjektidelesubjektide kohta.
[[File:Holy Roman Empire 11th century map-en.svg|thumb|[[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]], Ungari ja [[Poola kuningriik|Poola kuningriigi]] piirialad cau 1000. aastal]]
[[Ladina keel|Ladina]] ''{{keel|la|Regnum Hungariae/Vngarie}}'' (''Regnum'' tähendas kuningriiki); ''[[Regnum Marianum]]'' ([[Maarja|Püha Maarja]] kuningriik); või lihtsalt ''Hungaria'' oli nimekuju, mida kasutati ametlikes dokumentides kuningriigi algusest kuni 1840. aastateni.
 
[[Saksa keel|Saksakeelset]] nime (''{{keel|de|Königreich Ungarn}}'') kasutati 1849. aastast kuni 1860. aastateni ja [[Ungari keel|ungarikeelset]] nime (''{{keel|hu|Magyar Királyság}}'') kasutati 1840. aastatel ja siis 1860. aastatest kuni 1918. aastani. Kuningriigi nimed teistes keeltes on: [[poola keel]]es ''Królestwo Węgier'', [[rumeenia keel]]es ''Regatul Ungariei'', [[horvaadi keel]]es ''Kraljevina Ugarska'', [[sloveeni keel]]es ''Kraljevina Ogrska'', [[tšehhi keel]]es ''Uherské království'', [[slovaki keel]]es ''Uhorské kráľovstvo''; [[itaalia keel]]es kasutati ([[Rijeka|Fiume]] linna jaokskohta) nimetustnime ''Regno d'Ungheria''.
 
[[Austria-Ungari]]s (1867–1918) kasutati mõnikord Ungari kuningriigi poolt hõlmatud alade tähistamiseks mitteametlikku nime ''Transleitaania''. Ametlikult kasutati Austria-Ungari keisririigi Ungari osalosa terminitkohta ''nimetust "Püha Istváni Püha Ungari Krooni maad''", kuigi see termin oli kasutusel ka enne seda aega.varem
 
 
96. rida:
===Árpádi dünastia===
[[Pilt:Istvan-ChroniconPictum.jpg|thumb|[[Ungari kuningas|Kuningas]] (1000–1038) [[István Püha]]]]
[[File:Shepherd-c-066-067.jpg|pisi|right|Euroopa ja Vahemere maad, cau 1097]]
{{Vaata|Ungari vürstiriik}}, ''895–1000''
Kuningriigi esimesed kuningad olid [[Árpádi dünastia]]st ja esimene kristlik [[Ungari kuningas|kuningas]] (1001–1038) oli [[István Püha]], kes kanoniseeriti [[Katoliku kirik|katoliku]] [[pühak]]uks. Ta võitles [[Koppany]] vastu ja aastal 998, [[Baieri hertsogkond|Baieri]] abiga, võitis teda [[Veszprém]]i lähedal.
[[Pilt:Crown, Sword and Globus Cruciger of Hungary2.jpg|thumb|left|[[Ungari püha kroon]] ja teised [[regaal]]id]]
István viis lõpuni Ungari kuningriigi rajamise, ta krooniti 1001. aastal kuningaks. 1028. aastal kaotas ta hõimuvürstide võimu, jaotas riigi [[komitaat]]ideks, mille eesotsas seisid kuninga määratud [[išpan]]id e.ehk komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks.
 
[[Rooma katoliku kirik]] sai tugevat toetust Istvánilt, kes koos kristlike [[ungarlased|ungarlastega]] ja Saksa rüütlitega soovis kristliku kuningriigi loomist [[Kesk-Euroopa]]s. See oli tema, kes lõi Ungari raske ratsaväe, nagu oli näiteks Lääne-Euroopa suurvõimudel.
127. rida:
[[Galiitsia]] ja [[Volõõnia]] aladel, pärast viimase [[Rostislavitšid|Rostislavitši]]te soost [[Galiitsia]] [[Galiitsia vürstiriik|vürstiriigi]] vürsti Vladimir Jaroslavitši surma toimunud võitluses ülemvõimu pärast, osalesid naabermaad, Poola ja Ungari kuningriik. [[1189]]. aastal toimunud sissetungi tulemusel kuulutas [[Ungari kuningas]] end ka lühiajaliselt [[Galiitsia ja Lodomeeria Kuningriik|Galiitsia ja Lodomeeria kuningaks]].
 
[[Teine Bulgaaria tsaaririik|Teise Bulgaaria tsaaririigi]] tsaari (1197–1207) [[Kalojan (Bulgaaria)|Kalojani]] sõja ajal bütsantslastega lõunas, annekteerisid Ungari kuningas [[András II]] ja tema Serbia vasall [[Vukan Nemanjić|Vukan]] [[Belgrad]]i, [[Braničevo (piirkond)|Braničevo]] ja Niši, aga pärast rahuläbirääkimisi bütsantslastega pööras Kalojan oma tähelepanu loodesse. Aastal 1203 ajasid bulgaarlased serblased Nišist välja, võitsid Ungari armeed mitmes lahingus piki [[Velika Morava|Morava jõe]] orgu ja vallutasid oma endise territooriumi tagasi. Aastal 1222 andis kuningas (1205–1235) [[András II]] välja [[1222. aasta kuldbulla|kuldbulla]] (''"Magna Carta Aurea Bulla'')", mis sätestas õiguspõhimõtted.
 
====Mongolite invasioon====
135. rida:
Aastal 1241 tungisid pärast [[Vene]] [[Mongolite invasioon Venemaale|aladele vallutamist]] Ungarisse [[Batu-khaan]]i [[Kuldhord]]i ja vasallide väed sõjakäigul Euroopasse. [[Mongolite riik|Mongolite väed]] ründasid [[Béla IV]] valitsetud Ungarit kolme armeega, ühega neist läbi [[Poola]], et hoida ära võimalikku [[Poola ajalugu#Mongolite invasioon|Poola]] abi ja võitsid [[Sileesia hertsogkond|Sileesia]] [[Sileesia hertsog|hertsog]]i [[Henryk II Vaga]] armeed [[Legnica lahing]]us.
 
Lõunapoolne armee ründas [[Transilvaania]]t, võites [[vojevood]]i ja hävitades [[Transilvaania]] ungarlaste armee. Peaarmee [[Batu-khaan]]i ja [[Subutai]] juhtimisel ründas Ungarit läbi kindlustatud [[Veretsky mäekuru]] ja hävitas [[palatiin (Ungari)|palatiini]] juhitud horvaatide ja Templiordu armee [[Mohi lahing]]us 11. aprillil 1241. Mohi ehk [[Sajó]] jõe lahingus purustas Batu-khaani peavägi täielikult Béla IV armee. Mongolid olid Ungarit juba ulatuslikult laastanud, kuni Béla oma armeed kogus. Ungari vägede [[Pest]]i kindlusemüüride tagant väljumise järel aga ei võtnud mongolid lahingut vastu, vaid neil õnnestuski kuninga leer Sajó jõe ääres ümber piirata, alanud umgari vägede taganemisel aga hävitati korratult taganevad ungari väed. Kuningas Béla vend [[Kálmán (Galiitsia)|Kálmán]] sai raskelt haavata ja viidi Horvaatiasse, kus ta haavadesse suri. Mongoli väed vallutasid Pesti 16. aprillil, kuningas pages [[Austria hertsogkond|Austriasse]]. [[Austria hertsog|Austria]] ja [[Steiermarki hertsog]]
[[Friedrich II (Austria)|Friedrich II Riiakas]] kasutas juhust, et kuningas vangistada ja temalt nii tohutut [[lunaraha]] kui ka maaloovutusi läänepoolsest aladest nõuda.
[[Pilt:Kk ivb.jpg|thumb|left|[[Ungari kuningas]] (1235–1270) [[Béla IV]] vanemas eas]]
142. rida:
[[Batu-khaan]] saatis oma nõo [[Kadan]]i 10 000 – 20 000-mehelise armeega jälitama kuningas Bélat, kes põgenes [[Horvaatia]]sse. Aastal 1242 ületasid mongolid [[Drava]] jõe ning hakkasid rüüstama [[Slavoonia]]t. Nad rüüstasid [[Čazma]] ja [[Zagreb]]i linnu, mille [[Zagrebi toomkirik|toomkirikud]] põletati. Aadel liikus koos kuningas Bélaga lõunasse [[Klisi kindlus|Klisi kindlusse]], [[Split]]ti, [[Trogir]]i ja ümbritsevatele saartele. Märtsis 1242 olid mongolid Spliti lähedal ja hakkasid ründama [[Klis]]i, kuna arvasid, et kuningas Béla, kes oli sel ajal Trogiris, oli sinna varjunud, kuid ei suutnud kindlust vallutada.
 
Mongolid tungisid pidurdamatult edasi [[Tšehhi kuningriik|Boheemia]]sse, [[Serbia kuningriik (keskaegne)|Serbia kuningriiki]] ja eelsalgad tulid peaaegu Viinini, kuid kaugemale [[Austria hertsogkond|Austria]]sse ehk [[Saksa-Rooma riik]]i ei tunginud, kuid uudis [[Ugedei-khaan]]i surmast [[Karakorum]]is, peatas detsembris 1241 vallutusretke. Et võtta osa uue khaani valimisest, pöördusid mongolid tagasi.
 
Pärast mongolite lahkumist oli maa laastatud ja puhkes suur nälg. Mongolite sissetung näitas, et vaid kindlustatud linnad pakuvad kaitset nende vastu. Kuna mongolid valdasid ikka veel enamust [[Ida-Euroopa]]st, algas töö kaitsesüsteemide ehitamisega, tehes uusi kindlusi ja tugevdades või parandades olemasolevaid. Aadlikel lubati oma maadele losse ehitada ja oma armeede suurust kasvatada, tehes nad veelgi sõltumatuks.
 
Vaatamata sellele, et mongolite invasioon näis olevat üllatusrünnak, teadsid [[ungarlased]] mitmest allikast, et [[mongolid]] on tulemas. Ettekäändeks Ungarisse tungimisel oli ka Ungari kuninga poolt mongolite poolt võidetud ja nende võimu alt põgenenud [[kumaanid]]ele varjupaiga andmine Ungari aladel. Peatse invasiooni tuntumaid kuulutajaid oli [[munk Julianus]]e seltskond, kes hoiatas kuningat eelseisva invasiooni kohta.
169. rida:
Pärast segaduste aega, mil Ungarit valitses (1301–1305) [[Böömi kuningas]] [[Wenzel (Saksa kuningas)|Václav IV]] ja (1305–1308) [[Béla IV]] tütre Elizabethi ja [[Baieri valitsejate loend#Esimene jagunemine, 1253–1340|Baieri hertsogi]] [[Heinrich XIII (Baieri)|Heinrich XIII]] poeg [[Otto III (Baieri)|Otto III]], [[Béla V]] nime all, võttis Carlo Roberto kontrolli ja ta krooniti lõpuks kuningaks (1308–1342) [[Károly I]] (Károly Róbert) nime all.
 
[[Károly I]] rakendas märkimisväärseid majanduslikke reforme ja võitis [[Maté Csak]]i juhitud kuningavõimule [[opositsioon]]ilist aadlit. Ungari kuningriik jõudis heaolu ja stabiilsuse ajastusse kuninga valitsemise all, kes teadis ka itaalia, ladina ja prantsuse keelt. Kuningriigi [[kullakaevandus]]ed olid ulatuslikult töötanud ja varsti jõudis Ungari tähtsale kohale Euroopa kullatootmises. [[Teenar]]ite asemel kehtestati valuutaks [[forint]] ja varsti pärast kuninga kehtestatud reforme läks kuningriigi majandus pärast selle katastroofilist olukorda 13. sajandil jälle õigele teele.
[[File:Oligarch domains 1301 1310.png|thumb|Ungari kuninga ja magnaatide ([[Maté Csak]]i, [[Amadé Aba]] ja [[Ladislaus Kán]]i) valitsetud alad 1301–1310]]
Károly I õhutas kuningas [[László Püha]] kultust ja kasutas teda kui vapruse, õigluse, [[vagadus]]e sümbolit, mida oli ideaalne järgida. Károly I austas ka oma onu [[Püha Louis Toulouse'ist]] ja teiselt poolt tähtsustas ta printsess [[Püha Margaret Ungarist]] ja [[Püha Elisabeth Ungarist]] [[pühak]]u[[kultus]]t, mis said uue kuninga instrumentideks, lisades asjakohasust pärimissugupuule naiselike okste kaudu, seadustades sellega iseennast. Károly I taastas kuningavõimu, mis oli langenud feodaalisandate kätesse, ja siis sundis ta neid endale truudust vanduma, et nad oleksid tema poolt. Selle tarvis asutas ta aastal 1326 [[Püha Georgi ordu (Ungari kuningriik)|Püha Georgi ordu]], mis oli esimene ilmalik [[rüütliordu]] maailmas, ja ühendas kõige tähtsamad aadlikud kuningriigis.
178. rida:
 
===Lajos I valitsusaeg===
[[File:Louis's kingdoms and his vassal territories.png|thumb|Lajose valitsetud alad: [[Poola kuningriik|Poola]] ja Ungari kuningriik (punasega) ja vasallriigid ja ajutiselt Lajose kontrolli all olnud alad (roosaga)]]
Kui Károly I aastal 1342 suri, asus troonile tema ja [[Poola kuningas|Poola kuninga]] (1320–1333) [[Władysław I]] tütre Elisabethi vanim poeg, kes krooniti [[Lajos I]] nime all kuningaks. Uus kuningas jätkas oma isa teed, saades sageli nõu oma emalt, tehes sellega leskkuninganna Elisabethi üheks kõige mõjukamaks isikuks kuningriigis.
[[File:Shepherd-c-077.jpg|thumb|Euroopa alad, 1360. aastal]]
193. rida:
Sigismundist sai tugev kuningas, kes tegi palju parandusi Ungari õigussüsteemi ning renoveeris paleesid [[Buda]]s ja [[Visegrad]]is, tuues materjale Austriast ja Tšehhiast, soovides luua kõige luksuslikumaid ehitisi kogu [[Kesk-Euroopa]]s. Tema seadustes võib näha varajase [[merkantilism]]i jälgi, ja samuti tegi ta kõva tööd, et hoida aadel oma kontrolli all.
 
Suur osa tema valitsemisajast oli pühendatud võitlusele Osmanite riigiga, kes alustas oma piiride ja mõju laiendamist Euroopasse. Aastal 1396 võideldi [[Nikopolise lahing]]us osmanite vastu, mille kaotasid Ungari-Prantsuse väed Sigismundi ja [[Philippe d’Artois]] juhtimisel. Aastatel 1395–1396 olid [[Osmanite riik|osmanite]] väed jõudnud Ungari aladeni ja vallutasid Põhja-Bulgaaria, [[Dobrudža]] ja [[Vidin]]i. Kuna [[Timur]] lõi lahingus Ankara juures 1402. aastal Osmanite vägesi, siis mõneks ajaks oli Osmanite oht kadunud. Kuid Sigismund jätkas edukalt Osmanite vägede väljaspool kuningriiki hoidmist kogu oma ülejäänud elu.
 
Kaotades Ungari aadli hulgas populaarsust sai Sigismundist peagi tema võimu vastaste ohver ja [[Napoli kuningriik|Napoli]], [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma]] ja Sitsiilia ja [[Dalmaatsia]] kuninga [[Ladislao I|Ladislaus]] (mõrvatud kuninga Károly II poeg) kutsuti kohale ning krooniti. Kuid kuna tseremooniat ei teostatud Ungari Püha krooniga, ja see viidi läbi [[Székesfehérvar]]is, peeti seda ebaseaduslikuks. Ladislaus püsis ainult mõned päevad Ungari territooriumil ja lahkus varsti, tekitamata Sigismundile ebamugavusi.
253. rida:
17. sajandi lõpuks õnnestus neil vabastada ülejäänud ajaloolise Ungari kuningriigi ja Transilvaania vürstiriigi osad. Aastaks 1686, pärast [[Buda lahing (1686)|Buda lahingut]] oli pealinn [[Buda]] Euroopa abiga jälle vaba.
 
[[Karlowitzi rahu]]ga (1699) sai [[Habsburgide monarhia]] [[Osmanite riik|Osmanite riigilt]] territooriumid, millest moodustati [[Slavoonia kuningriik]]. Esialgu oli see eraldi Habsburgide maa ühises tsiviil-sõjaväelises halduses, mis kestis aastatel 1699–1745. Asukad olid maksudest vabastatud, kuid seotud sõjaväeteenistusega. Aastal 1745 kehtestati täielik tsiviilhaldus ja Slavoonia kuningriik, kui üks [[István Püha krooni maad]]est, arvati halduslikult nii Habsburgide [[Horvaatia kuningriik (Habsburgide)|Horvaatia kuningriiki]] kui ka Habsburgide Ungari kuningriiki.
===Rakoczi iseseisvussõda===
 
315. rida:
===Ungari Teises maailmasõjas===
 
Pärast Lõuna-Tšehhoslovakkia ja Taga-Karpaatia osade saamist sakslaste ja itaallaste vahendusel [[Viini arbitraažid|esimese Viini arbitraažiga]] aastal 1938, ja siis Põhja-Transilvaania saamist [[Viini arbitraažid|teise Viini arbitraažiga]] aastal 1940, osales Ungari oma esimestel Teljeriikideteljeriikide sõjaväemanöövritel aastal 1941. Ungari armee oli osaline [[Jugoslaavia invasioon]]is, saades juurde territooriume ja ühinedes nii [[Berliini-Rooma telg|Teljeriikidegateljeriikidega]]. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa [[Barbarossa plaan]]iga [[Nõukogude Liit]]u. Ungari ühines Saksamaaga ja kuulutas Nõukogude Liidule 26. juunil sõja, sisenedes [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõtta]] Teljeriikideteljeriikide poolel. 1941. aasta lõpul saavutasid Ungari väed idarindel [[Umani lahing]]us edu. Aastal 1943, pärast [[Teine armee (Ungari)|Ungari Teise armee]] väga suuri kaotusi Doni jõel, püüdis Ungari valitsus liitlastega vaherahu osas läbi rääkida. 19. märtsil 1944 okupeerisid Saksa väed selle kahepalgelisuse tulemusena Ungari, mis sai tuntuks kui [[operatsioon Margarethe]]. Selleks ajaks oli selge, et Ungari poliitikat tuli survestada vastavalt Hitleri kavale hoida riik sõjas Kolmanda Riigi poolel oma strateegilise asendi tõttu. 15. oktoobril 1944 tegi Horthy sümboolse püüde eemaldada Ungari sõjast. Sakslased käivitasid [[operatsioon Panzerfaust|operatsiooni Panzerfaust]] ja Horthy režiim asendati [[Ungari Riik|fašistliku nukuvalitsusega]] eesotsas saksameelse [[Noolristlaste partei|Noolristlaste]] juhi [[Ferenc Szalasi]]ga, seega lõpetati tõhusalt võimalikud iseseisvad toimingud sõjas. Siiski muutus valitsusvorm vabariiklikuks alles kahe aasta pärast.
{{vaata|Ungari Teises maailmasõjas}}
===Üleminek vabariigile===
183 661

muudatust