Maarja: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
19. rida:
Ka [[islam]]is on Jeesuse ema tuntud [[Maryam]]i (مريم) nime all.<ref name="bauschke">Martin Bauschke. ''Der Sohn Marias. Jesus im Koran,'' Darmstadt 2013. lk 22j.</ref>
 
[[Kristlus]]es kasutatakse Maarja kohta ka väljendeid ''Neitsineitsi Maarja'', ''Jumalaema'', ''Pühapüha Maarja'', ''[[Jumalasünnitaja]]''.
 
== Maarja elu Uues Testamendis==
[[Pilt:Basilika Seckau, Engelskapelle, Fresko "Seckauer Apokalypse" von Herbert Boeckl, 1952-1960, 11.JPG|pisi|[[Herbert Boeckl]]. [[Naine, riietatud päikesesse]] ([[apokalüptiline madonna]], [[Johannese ilmutus]] 12:1–18). [[Fresko]] "Seckau apokalüpsis" [[Seckau basiilika]] Inglikabelis, 1952–1960.]]
[[Evangeelium]]ides ei esitata Jeesuse ema [[biograafia]]t, vaid temast räägitakse seoses [[Jeesus]]ega. Ta esineb vähestes [[kirjakoht]]ades, enamasti kõrvaltegelasena. Enamikus Uue Testamendi raamatutes teda ei mainita. Uues Testamendis tema kohta öeldu ajaloolisus on vaieldav.
[[Pilt:El Greco 058.jpg|pisi|[[El Greco]]. ''"Maarja kuulutus''". [[Museo del Prado]], [[Madrid]].]]
Jeesuse lapsepõlvelugudes ([[Luuka evangeelium]]i ja [[Matteuse evangeelium]]i esimeses kahes peatükis) räägitakse Maarja osast [[Iisraeli rahvas|Iisraeli rahva]] [[õndsuslugu|õndsusloos]]. [[Juudid|Juuditar]] Maarja elas koos oma vanematega [[Naatsaret]]is. Teda nimetatakse [[kihlus|kihlatud]] naiseks: ta kihlus Joosepiga. Mõlemad olid pärit kuningas [[Taavet]]i soost.
 
Luuka evangeeliumi (1:26–38) järgi külastas teda varsti pärast seda [[ingel]] [[Gabriel]], kes tervitas teda kui armuleidnut (κεχαριτωμένη, ''kecharitōménē'', passiivi perfekti kesksõna sõnast χαριτῶ (''charitō''; 'teen meeldivaks') ning kuulutas talle, et ta toob ilmale Iisraeli rahva oodatud [[messias|messia]] ja [[Jumala Poeg|Jumala Poja]] ([[Maarja kuulutus]]): ''Aga kuuendal kuul läkitas Jumal ingel Gabrieli [[Galilea]] külla, mille nimi on Naatsaret, neitsi juurde, kes oli kihlatud Taaveti soost Joosepi-nimelise mehega. Selle neitsi nimi oli Maarja. Tema juurde tulles ütles Gabriel: "Rõõmusta, sa armuleidnu! Issand on sinuga!"<ref>Neid sõnu kasutatakse [[Maarja austamine|Maarja austamisel]] [[palve]]na ([[katoliku kirik]]us "[[Ave Maria]]" algus).</ref> Tema oli aga vapustatud nende sõnade pärast ja imestas, mida see teretus võiks tähendada. Ja ingel ütles talle: "Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala juures! Ja vaata, sa jääd lapseootele ja tood ilmale poja ja paned talle nimeks Jeesus. Tema saab suureks ja teda hüütakse Kõigekõrgema Pojaks ja Issand Jumal annab talle tema isa Taaveti trooni. Ja ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsusele ei tule lõppu." Aga Maarja küsis inglilt: "Kuidas see võib juhtuda, kui ma ei ole mehega olnud? Ja ingel vastas talle: "Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi on varjuks sinu kohal, seepärast hüütaksegi Püha, kes sinust sünnib, Jumala Pojaks. Ja vaata, ka su sugulane [[Eliisabet]] on pojaootel oma raugapõlves ja see on kuues kuu temal, keda hüüti sigimatuks, sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu." Aga Maarja ütles: "Vaata, siin on Issanda teenija, sündigu mulle sinu sõna järgi!" Ja ingel läks ära tema juurest.''
 
Peagi pärast kuulutust asus Maarja kaugele teekonnale, et külastada oma rasedat sugulast [[Eliisabet]]ti, kes elas oma abikaasa [[Sakarias]]ega. Kui ta nende kotta jõudes Eliisabetti teretas, austas too teda oma Issanda emana ja Maarja vastas talle Issanda kiituslauluga ([[Maarja kiituslaul]]), mis katoliku kirikus kannab nime [[Magnificat]] (Lk 1:39–55): ''Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna ja tuli Sakariase kotta ning teretas Eliisabetti. Ja sündis, kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, et laps hüppas ta ihus. Ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu ja hüüdis suure häälega: "Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on sinu ihu vili! Miks saab mulle osaks, et mu Issanda ema tuleb minu juurde? Sest vaata, kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas lapsuke mu ihus rõõmu pärast. Ja õnnis on naine, kes on uskunud, et läheb täide, mis Issand talle on kõnelnud." Ja Maarja ütles: "Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti."'' Umbes kolme kuu pärast pöördus Maarja tagasi Naatsaretti (Lk 1:56): ''Ja Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.''
34. rida:
 
===Neitsisünd===
[[Uus Testament|Uue Testamendi]] tekstides on ka eri arusaamad Maarja rasestumisest ningja sünnitamisest.
Piiblikriitilised teoloogid väidavad, et Probleemneprobleemne Jeesuse neitsisünni arusaam tekkis tõlkeeksituse ja kreeka müüditraditsioonide mõjul. Teave, et noor naine rasestub ja sünnitab on koos ühes lauses, mis tekitab eksliku ettekujutuse võimaluse nagu neitsi sünnitaks. Luuka evangeeliumi (1:31) järgi: ''Sa rasestud, tood ilmale poja ja paned temale nimeks Jeesus''. Matteuse evangeeliumis (1:18) alguses väljendub probleem selles, et kihlatu on enne Joosepiga kooselamist rasedaks jäänud.{{lisa viide}}
 
Markuse evangeelium kannab hoopis vanemat, juudakristlaste mõtet, et Jeesus sai Jumala Vaimu ristimise, mitte neitsisünni läbi. Hellenismi müüditraditsioonide ja idamaade kultuste mõjul sai riigikirikus valitsevaks viimane arusaam.{{lisa viide}}
 
[[Riho Saard]] arutab teose ''"Kristluse ajalugu selle algusest tänapäevani" ''(2013) alguses võimalusestvõimaluse üle, et Maarja sai lapse preestrilt ja seetõttu käis 12. -aastane [[Jeesus]] isa templis isa otsimas.
 
Antiikaja lõpu rabide kirjanduses on pakutud võimalust, et Jeesuse pärisisa oli roomlane, aga see ei klapi ajaliselt.
 
[[Algkristlus|Algristlased]] pidasid Joosepit Jeesuse pärisisaks ja see oli kooskõlas tollase perekonnaõigusega.