Bohdan Hmelnõtskõi ülestõus: erinevus redaktsioonide vahel

1648. aasta juuni jõudsid Hmelnõtskõi väed [[Bila Tserkva]]ni ja esitasid [[Rzeczpospolita]]le nõudmised: kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine, registrikasakate arvu suurendamine 12 000-ni, kasakatele tasu maksmine nende eelneva 5 teenistusaasta eest, [[õigeusu kirik]]u õiglane kohtlemine -– võimaldades neil omada kirikuid ja [[klooster|kloostreid]], nagu enne [[uniaadikirik]]u loomist. Nende nõudmiste täitmisel lubas Hmelnõtski vanduda truudust [[Poola kuningas|Poola kuningale]]. Kuna aga Poola kuningas [[Władysław IV Waza]] oli surnud 1648. aastal ja Poola Seimisseimis toimusid uue kuninga valimine, siis jäi vastus ettepanekule venima.

Ülestõusuga alanud talupoegade mäss kandus sellel ajal aga juba [[Podoolia]]sse, kus suurmagnaat [[Jeremi Michał Korybut Wiśniowiecki]] alustas omal initsiatiivil sõjategevust mässajatega, kuid purustati Maksim Kryvonise vägede poolt. 80 000-semehelise poolaPoola väe võitmise järel liikusid ülestõusnute väed [[Lviv]]i linna peale, mille piirasid sisse ning said linnalt [[lunaraha]]. Novembrikuuks edenesid väed [[Zamość]]i linnani, ning seejärel esitas Hmelnõtski uuesti nõudmised Poola võimudele: (1) kasakate traditsiooniliste vabaduste taastamine; (2) vaba pääsu saamine [[Must meri|Musta mereni]], ilma takistusteta poola kindluste [[Kodaki kindlus]] ([[:uk:Кодацька фортеця|uk]]) poolt; (3) hetmani alluvus ainult Poola kuningale, mitte kohalikele Poola võimuesindajatele; (4) et [[amnestia]] laieneks kõigile ülestõusust osavõtnutele; ja (5) et, Bresti unioon ja seega ka uniaadikirik likvideeritakse. Uus, valitud Poola kuningas [[Jan II Kazimierz Waza]] lubas nõudmised täita ja ning väed pöördusid tagasi Kiievisse.

1649. aastal taasalustas Hmelnõtskõi sõjategevust Poolaga juba kõigi õigeusklike vabastamiseks. 1649. aasta sügisel piiras ta ümber [[Zboriv]]i juures, kuningas Jan II Kazimierz Waza väed ning saavutas eduka [[Zborivi vaherahu|vaherahukokkuleppe]]. Leppe alusel lubati kuninga poolt (1) suurendada registrikasakate arvu 40 000-ni, (2) senised [[Rzeczpospolita haldusjaotus|Rzeczpospolita]] [[Kiievi vojevoodkond|Kiievi]], [[Tšernigivi vojevoodkond|Tšernigiv]]i ja [[Brasłaŭ vojevoodkond|Brasłaŭ vojevoodkondade]] alad kuulutati kasakaaladeks, mis vabastatakse Poola vägedest, [[juudid|juutidest]] ja [[jesuiidid|jesuiitidest]]; (3) õigeusu metropoliidile antakse koht Poola Seimisseimis; ja (4) kõigile ülestõusus osalenud [[šlahta]] sekka kuuluvatele antakse amnestia. Saavutatud vaherahuleping rahuldas uusi registrikasakaid, õigeusklikku šlahtat ja vaimulikke, kuid ei täitnud lihtrahva huvi, saada tagasi Poola [[magnaat]]idelt maa.

*[[Poola–VenePoola-Vene sõda (1654–1667)]], ''[[Teine Põhjasõda]]'', ''[[Uputus (Poola)]]''