Püsimälu: erinevus redaktsioonide vahel

'''Püsimälu''' ehk '''ROM''' (''read only memory'') on [[Mälu (arvuti)|arvutimälu]] liik, mis on tavaliselt ainult loetav või lugemine on oluliselt kiirem kui info talletamine. Püsimälu on kasutusel nii arvutites kui ka teistes elektroonikaseadmetes (näiteks [[elektrooniline mänguasi|elektroonilised mänguasjad]]). Erinevalt operatiivmälust ehk [[muutmälu|muutmälust]] ei ole ROM [[haihtuv]] mälu, mis tähendab, et info säilib ka siis, kui puudub elektritoide. See võimaldab kasutada ROM-i [[tarkvara]] talletamiseks, mida arvuti esimesena kasutab – näiteks [[BIOS]] või [[püsivara]], mis on [[riistvara]] [[Konfiguratsioon (informaatika)|konfiguratsioon]]. Püsimällu (ROM) kirjutatud info on turvaliselt paigutatud, sest tingituna info kustutamise ja kirjutamise keerukusest on see ka suurema tõenäosusega kaitstud [[kurivara]] ehk arvutit kahjustavate programmide eest. Seetõttu on püsimälu kasutusel ka turvasüsteemides, kus võtmed salastatud info avamiseks on talletatud püsimälule, mida saab ainult füüsiliselt muuta ja välja vahetada. Kuna püsimälu on aeglasem kui [[muutmälu]], laaditakse see BIOS-i käivitamisel operatiivmällu (RAM). See protsess kannab nimenimetust ''ROM shadowing''.

'''EEPROM või [[Välkmälu|FlashROM]]''' – (''Electronically Erasable PROM'' ehk elektrooniliselt kustutatav programmeeritav püsimälu) – infot on võimalik kirjutada ja kustutada süsteemist eraldamata, kasutades selleks süsteemi enda elektritoidet. On kaks tüüpi, ühe puhul võimalik infot muuta ühe biti kaupa (EAPROM) ja teisel tehakse seda plokkide kaupa ([[välkmälu]]). Tähis 28xxxx või 29xxxx.

'''''Mask'' '''''ROM'' – info on kodeeritud valmistaja poolt ja hiljem ei saa seda enam muuta võimalik ei ole. Sellel tüübil onoli mitmeid puudusi, mistõttu tänaseksenam seda tüüpi enam ei kasutata. Uue ''mask'' ROM-i valmistamisel kulub pikk aeg [[tarkvara]] loomisest lõpliku püsimälu saamiseni ja ainult suure arvu kiipide vajadusel on see soodne. Kuna info on füüsiliselt [[mikrokiip]]i kodeeritud, siis peab see olema staatiline (mitte muutuv), sest muudatuste tegemiseks on tarvis toota uus kiip, mis on kallis ja pikaajaline protsess.

Mask ROM-i [[elektriskeem]] on [[veerg|veergudest]] ja [[rida|ridadest]] koosnev [[mikrokiip]], kus iga veeru ja rea ristumiskohale vastab 1 [[bitt]]. Kiibi võrgustik koosneb [[word-liin|''word-''liinidest]] ([[inglise keel|inglise]] aadressi ''input'') ja [[bit-liin|bit-liinidest]] ([[inglise keel|inglise]] data ''output''), mis on omavahel valikuliselt ühendatud [[MOSFET]] transistorlülititega. Sõltuvalt sellest, kas word- ja bit-liinid on ristumiskohal ühendatud või ei ole, on nende väärtus vastavalt 1 või 0. Ühendus sõltub sellest, kas [[MOSFET]] [[transistor]]i [[juhtpais]] ühendatakse word-liiniga või mitte, seega pole see hiljem ümberprogrammeeritav. Analoogiana võib tuua [[CD-ROM]]-i, mis on samuti tehases valistatudvalmistatud ning kasutajal puudub võimalus CD-ROM-il olevat infot muuta.

Kuna püsimälu omadus, et uue info kirjutamine või vana muutmine on aeglane ja komplitseeritud, on ta muutnud vähe kasutatavaks ja seda spetsiifilistes rakendustes. Püsimäluga veel vaid tinglikult ja ajaloolistel põhjustel seotud [[välkmälu]] on praegusel hetkelpraegu väga laialdaselt kasutusel. Välkmälu on rakendatud arvutites, [[mobiiltelefon]]ides, [[MP3-mängija]]tes, [[mälukaart|mälukaartides]], [[kiipkaart|kiipkaartides]] jne. Traditsiooniline püsimälu on kasutusel arvutites käivitamiseks olulise info nagu näiteks [[BIOS]]-i salvestamiseks, füüsilistes [[krüpteerimine|krüpteerimisvõtmetes]] ja elektrilistes mänguasjades. Turvalisuse tagamisel on püsimälu suureks eeliseks, et sinna paigaldatud infot ei saa muuta ega kustutada.

Püsimälu olulisus info salvestina on aegade jooksul vähenenud (kui mitte arvestada välkmälu). Siiani on püsimälu kasutusel elektriliste seadmete käivitamiseks vajamineva info talletamiseks. Selleks võib olla [[BIOS]], aga ka [[püsivara]], mis sisaldab mingile riistvarale olulisi [[draiver|draivereid]]. Püsivara (inglise ''firmware'') vajavaid seadmeteks võivad olla näiteks [[DVD-ajam|DVD-ajamid]], [[kõvaketas|kõvakettad]], [[graafikakaart|graafikakaardid]], [[kuvar]]id, [[muusikakeskus]]ed, [[köögimasin]]ad jne. Siiski on ka selles rakenduses püsimälu välja vahetumas välkmäluga, seda põhjustab vajadus ka püsivara vahel uuendada. Näiteks suudavad tootjad välja töötada püsivara draiverid, mis muudavad DVD-ajami töö optimaalsemaks või võimaldab muusikakeskuse püsivara uuendamine esitada mõnda uut [[helivorming]]ut. Ka on vähendanud püsimälu salvestusvahendina kasutamist [[muutmälu]] praeguseks välja kujunenud suurem lugemiskiirus. Tihti laaditakse arvuti käivitamisel püsimälule talletatud info muutmällu, et see oleks kiiremini ligipääsetav. Sellist protsessi kutsutakse ROM ''shadowing''-iks.

Resistive random-access memory (RRAM) on uut tüüpi püsimälu, mida arendataksetöötavad paljudevälja ettevõtetepaljud pooltettevõtted. Tehnoloogial on mõningaid sarnasusi CBRAM-iga ja [[faasimuutmälu]] tehnoloogiaga.

RRAM-mälude kohta on avaldatud erinevaidvastuolulisi andmeid. RRAM põhineb erinevatel [[Dielektrik|dielektrilistel materjalidel]], mis tekitavad ülemineku metallihapetest „chalcogenideni“. Juba 1967. aastal pakuti ränidihapendi kasutamist<ref name="gMq6l" />.