Lembit (suurtükipaat): erinevus redaktsioonide vahel

| relvastus = 2x120mm2x120 mm ja 4x75mm4x75 mm [[kahur]]id, õhutõrjekahur, 60 [[meremiin]]i.

[[Pilt:Bobr1906-1927b.jpg|pisi|vasakul|''Bobr'']]

Kogu laevaklass planeeriti rannakaitseteenistuseks [[Kaug-Ida]]s, kus pidi olema kasutatav suurtel jõgedel ja rannikul. Põhiülesandeks maismaajõudude toetamine tulega. Laeva süvis pidi saama minimaalne, kasutamiseks peamiselt [[Amuur]]i jõel. Kui laevad valmisid, saadetigi nad pikale reisile ümber [[Euraasia]]. ''Bobr'' alustas koos sõsarlaevaga teekonda 30. novembril 1908. Peagi selgus aga tõsiasi, et suurtükipaadid ei ole piisavalt merekõlbulikud selliseks reisiks. Masinad olid nõrgavõitu ja tänu väikesele süvisele kõikusid laevad laines rängalt. Kokkuvõttes kutsuti nad kõik, 2 osaliselt juba poolelt teelt, tagasi. Lisaks langes Kaug-Idas ära vajadus nende laevade järele, sest kohapeal oli jõelaevastiku jaoks vahepeal välja töötatud sobivam laevatüüp.

[[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] osales Bobr [[Riia laht|Riia lahes]] meremiinide veeskamisel ja seejärel maavägedele tuletoetuse andmisel. Paiknes 1917. aastal [[Turu|Turus]]sse.

Aprillis 1918 langes laev koos sõsarlaevaga ''Giljak'' Turus [[Soome kodusõda|Soome kodusõja]] käigus peale tungivate Saksa ja Soome üksuste kätte, kuid sakslased ei andnud seda, erinevalt sõsarlaevast, soomlastele üle. Selle asemel tõid nad laeva [[Tallinn]]a ja nimetasid ''Biber''iksBiberiks.

Teise versiooni järgi jäi ''Bobr'' 1918. aasta algul toimunud laevastiku [[Jääretk]]est Tallinna maha, langedes sakslaste kätte.

Laev sai saksaSaksa võimude valduses Tallinnas ujuvtöökojaks ja talt eemaldati osaliselt relvastus.

Novembris 1918 võtsid eestlased laeva lahkuvatelt sakslastelt üle ja nimetasid 18. novembril 1918 Lembituks. Sellest sai (koos [[vahilaev]]aga [[Laene]]) esimene [[sõjalaev]], millele heisati Eesti lipp. Laev oli ülevõtmisel halvas seiskukorrasseisukorras ja [[suurtükk]]idel puudusid lukud. Komandöriks sai [[mitšman]] Priidik Kriisk, kes ei olnud aga ülesannete kõrgusel. Remont ja laeva kordaseadmine võttis palju aega ja laevas kippusid pead tõstma kommunistid. Kutsutud üles punalippu heiskama ja vahepeal korda saanud suurtükkidest isegi linna pommitama. Sellest teada saanud ja olukorda selgitama läinud üldorganisaator [[Johan Pitka]] tagandas esialgse komandöri, viis laevalt kaasa 2 mässuõhutajat ja määras hiljem saadud ametliku volituse alusel uueks komandöriks mitšman [[Jaan Klaar]]i.

Esimene väljasõit toimus 23./24. detsembri öösel [[Kunda]] alla, et toetada dessanti vastase tagalas. Alates sellest ajast osales Lembit [[Eesti Vabadussõda|Vabadussõjas]] kõigis Eesti merejõudude operatsioonides, olles sõja algupoolel sageli Merejõudude juhataja Johan Pitka lipulaev. Võib pidada aktiivseimaks Eesti sõjalaevaks Vabadussõjas. Muuhulgas sisenes Lembit 1919. aastal vastupealetungi käigus pärast [[Utria dessant|Utria dessandi]] toetamist [[Narva jõgi|Narva jõele]] ja [[Landesveeri sõda|Landeswehri sõjas]] Riia operatsiooni käigus edukalt [[Daugava]] jõele.

Giljak-klassi laevadele oli iseloomulik väike [[süvis]], mis pidi võimaldama sõitu jõele ja ranniku lähistel. Väike süvis saavutati muuhulgas soomuskaitsest loobumise hinnaga. Vaid komandosilla ehitis oli soomustatud 20 mm ja tekid 12 mm. Väike süvis tegi laeva aga vähem kõikumiskindlaks. Viga püüti parandada lisakiilude paigaldamisega, mis suurendas aga laeva pöödediameetritpöördediameetrit.

Relvastus oli laeva väiksuse kohta 2kahe 120 mm ja 4nelja 75 mm kahuri näol üsna eeskujulik, võimaldades head tuletoetust rannikule. 120 mm Canet' kahuri laskekaugus oli umbes 11 km ja mürsu kaal üle 20 kg.

Laeval oli kokku 4 rooliratast, neist 1 ahtrisillal. Iga rooliratta juures oli olemas [[kompass]], masinatelegraaf ja kõnetoru. [[Paat]]e oli laeval kokku 5: 8,5 m pikkune aurupaat, 14-aeruline [[barkass]], 6-aeruline sõudepaat, [[julla]] ja lisaks veel üks väike aerupaat.

Algul oli laeval 2 masti, kuid hiljem jäi alles vaid vööripoolne. 4 [[aurukatel]]t, mis mahutasid ühtlasi 10 t vett, olid väljundatud 2-kahe kaupa 2 korstnasse. Söevaru oli 60 t, maksimaalselt sai siiski peale võtta ka 100 t. Aurumasin on 3 paisumisega (3 silindriga) ja kolvikäik 380 mm. Jätkuv võimsus saadi u 800 hj. Ankrukett oli üle 200 m pikk ja 20 hj [[ankrupeli]] suutis hiivata 12 m/min. Laeval oli 14 kuivenduspumpa kogujõudlusega 75 t/h.

Meeskonnas oli ette nähtud 10 ohvitseri: komandör, 1. ohvitser, veel 5 ohvitseri, 2 insener-mehhaanikutmehaanikut, arst.

Lembitu ühe 120mm120 mm kahuri kilp jäi pärast laeva lammutamist aastakümneteks [[Naissaar]]ele, kus oli kasutusel tulepunkti ehitisena. Tänapäeval on see kahuri kilp välja pandud [[Lennusadam]]asa angaarisangaari ekspositsioonis.