Vikipeedia

Laulev revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P avalikus > avalikkus
P Korrastasin skripti abil viiteid
3. rida:
'''Laulev revolutsioon''' hõlmab aastail [[1987]]–[[1991]] [[Eesti]]s, [[Läti]]s ja [[Leedu]]s toimunud sündmusi, mille eesmärk oli [[uutmine]], [[avalikustamine]], [[Isemajandav Eesti]] ja [[liiduleping]]u sõlmimine.
 
Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses [[Hirvepargi miiting|Hirvepargi sündmustega]] ning avalikkuse vastumeelsusest fosforiidikaevanduste rajamise osas puhkenud massiivse protestiliikumisega ([[fosforiidisõda]]).<ref>[[Enn Tarvel]]: [http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/en/activities/163-ajalooliste-toe-otsingul?startname=8"OF36F" EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMISEST]</ref> 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule, kaasaarvatud [[Eesti hümn]]i, mille avaliku esitamise eest oleks veel mõned aastad varem võinud kanda karistust. Loodi uusi muusikateoseid, mis rõhutasid ühtehoidmise vajadust ja millest mitmed muutusid kiiresti väga populaarseteks. 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. Järgneval, 1989. aastal toimus ka kolme Balti riigi ühise protestiavaldusena rahumeelne demonstratsioon, mis on tuntud kui [[Balti kett]].<ref>[http://www.estonica.org/et/Laulev_revolutsioon/ Laulevname="HTVv6" revolutsioon] Estonica</ref>
 
Laulev revolutsioon on kuulus kui [[revolutsioon]], mis toimus verevalamiseta.
14. rida:
=== Fosforiidisõda ===
{{vaata|Fosforiidisõda}}
NSVL üritas luua Eesti maa-alale fosforiidikaevandust. Kui informatsioon sellest jõudis avalikkuseni, siis olid eestlased sellele väga vastu. Eesti laiemale auditooriumile avalikustas fosforiidi kaevandamise plaani telesaatejuht [[Juhan Aare]], kes viis oma loodushoiu teemalises saates [[Panda (saade)|Panda]] läbi intervjuu NSVLi üleliidulise fosforikaevanduskoondise juhi Juri Jampoliga. Saade oli eetris 24. veebruaril 1987. Seda infot üritati kohalike parteijuhtide ([[Bruno Saul]] jt.) poolt küll ilustada ja sulustada, kuid sellest sai alguse laiem üldrahvalik protsess, mille tulemusena fosforiidi kaevandamise plaanidest loobuti. Rahvas süttis, nähti võimalusi ühisel jõul eesmärkide poole pürgida. Juhan Aare on väitnud, et fosforiidisõjale alguse pannud intervjuu Jampoliga mängis olulist rolli kogu Nõukogude Liidu lagunemises.<ref>http: name="InCkG" //www.ohtuleht.ee/231616/uha-enam-arvan-et-minu-saade-lagundas-n-liidu</ref>
 
Alo Mattiiseni poolt Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul [[Ei ole üksi ükski maa|"Ei ole üksi ükski maa"]], mis valmis 1987. aasta mais, oli fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist.
33. rida:
 
=== Öised laulupeod ===
[[Tallinna vanalinnapäevad]]e ajal [[1987]] toimusid [[Öölaulupidu|öised laulupeod]], kus noored kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega [[Raekoja plats (Tallinn)|Raekoja plats]]ilt [[Tallinna Lauluväljak|Lauluväljakule]].<ref name="Korsten">[http://kultuur.elu.ee/ke486_laulupidu.htm Kui Rahvarinnet polnud veel…] Kultuur ja Elu 4/2006 (vaadatud 8.11.2016)</ref> Seal korraldas [[Mart Mikk]] koos ansambliga [[Rodeo (ansambel)|Rodeo]] öiseid [[rokkmuusika|rokk]]-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava osalejate arvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esines esimesel ööl veel näiteks [[Justament]]. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. [[26. august|26.]]–[[28. august|28. augustil]] toimunud [[Rock Summer]]il esitati jälle [[Alo Mattiisen]]i isamaalisi laule.
 
[[Rein Veidemann]] on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim".<ref>[[Rein Veidemann]].name="vM3lz" [http://www.postimees.ee/100608/esileht/ak/335521_1.php?laulev-revolutsioon Laulev revolutsioon] Postimees, 7. juuni 2008.</ref> Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele [[Heinz Valk]] öölaulupidude harjal kirjutatud artiklis, mis avaldati ajalehes Sirp ja Vasar.<ref>[[Heinz Valk]].name="LGwV8" Laulev revolutsioon. Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988.</ref> Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents mütologiseerida sotsiaalseid nähtusi. Eestis toimunu nimetamine "laulvaks revolutsiooniks" on väljaspool Eestit küsimärgi all.<ref>[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id name=104771 Saade "Kahekõne6sfBI" (toimetaja Indrek Treufeldt)]: [[Marju Lauristin]]. 8. aprill 2010, ETV saadete arhiiv, tekstilõik alates 22:00 min.</ref>
 
=== Eestimaa Laul ===
71. rida:
 
== Viited ==
{{viited|allikad=
<references/>
<ref name="Korsten">[http://kultuur.elu.ee/ke486_laulupidu.htm Kui Rahvarinnet polnud veel…] Kultuur ja Elu 4/2006 (vaadatud 8.11.2016)</ref>
<ref name="OF36F">[[Enn Tarvel]]: [http://www.okupatsioon.ee/vanaweb/en/activities/163-ajalooliste-toe-otsingul?start=8 EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMISEST]</ref>
<ref name="HTVv6">[http://www.estonica.org/et/Laulev_revolutsioon/ Laulev revolutsioon] Estonica</ref>
<ref name="InCkG">http://www.ohtuleht.ee/231616/uha-enam-arvan-et-minu-saade-lagundas-n-liidu</ref>
<ref name="vM3lz">[[Rein Veidemann]]. [http://www.postimees.ee/100608/esileht/ak/335521_1.php?laulev-revolutsioon Laulev revolutsioon] Postimees, 7. juuni 2008.</ref>
<ref name="LGwV8">[[Heinz Valk]]. Laulev revolutsioon. Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988.</ref>
<ref name="6sfBI">[http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=104771 Saade "Kahekõne" (toimetaja Indrek Treufeldt)]: [[Marju Lauristin]]. 8. aprill 2010, ETV saadete arhiiv, tekstilõik alates 22:00 min.</ref>
}}
 
==Kirjandus==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Laulev_revolutsioon"