Heliplaat: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
{{Viitamata}}
[[Pilt:3 vinyl singles.jpg|pisi|Vinüülplaadid]]
'''Heliplaadiks''' nimetatakse [[Ketas|kettakujulist]] enamasti [[plastmass|plast]]ist [[helikandja]]t.
 
Aegade jooksul on heliplaadi salvestuskihina kasutatud ka mitmesuguseid metalle. Enam levinud [[helisalvestus]]<nowiki/>m<nowiki></nowiki>meetodideetodid on mehaaniline salvestusviis ning uuem, "digitaalse ajastuga" saabunud optiline salvestusviis.{{lisa viide}} Esimesed eestikeelsed heliplaadid salvestati 1906. aastal hotellis Kommerts Riia tänaval Tartus.<ref>[[1961]], [[ERR]], [https://arhiiv.err.ee/vaata/matk-kergemuusika-minevikku-mis-teid-huvitab-01-142654 "Mis teid huvitab" sarjast "Matk kergemuusika minevikku"] , saadetejuht ja toimetaja [[Ülo Vinter]], saatekülalised on muusikateadlane ja helilooja [[Harri Kõrvits]], laulja [[Artur Rinne]] ja [[RAM]]-i laulja [[Georg Metssalu]]. 26' 50"</ref>
 
== Mehaaniline salvestusviis ==
Helivõnkumine salvestatakse heliplaadile, selle pinda lõigatud või kuumalt pressitud lainelise spiraalvaona mehaanilise [[Fonogramm|fonogrammina]]. Selle lainelisus piki vagu jäljendab salvestatud helivõnkumise kulgu, see tähendab [[Amplituud|amplituudi]] muutumist ajas [[Analoogsignaal|analoogsignaalina]]. Kõrgemale sagedusele vastab tihedam, lühema [[Lainepikkus|lainepikkusega]] looklemine, kui madalamale sagedusele. Kõrgemale helinivoole (samaks jäänud sageduse juures) vastab suurem amplituud (hälve) kui madalamal helinivool.
 
Heli taasesitamiseks mehaaniliselt fonogrammilt pannakse heliplaat [[Grammofon|grammofoni]] ajuri poolt ühtlaselt pöörlema normitud nimisagedusel. Heli taasesitatakseks kasutatakse [[Helipea|helipead]], mis taastab spiraalvaos oleva helipildi.
 
=== Monofooniline ja stereofooniline salvestus ===
[[Monofoonia|Monofooniliselt]] salvestatud fonogramm on püsiva sügavuse ja laiusega vagu, mis lookleb teatava sammuga spiraalse keskjoone ümber. Kahekanalisel stereofoonilisel salvestamisel kannab vagu samaaegselt ja sõltumatult kummagi kanali informatsiooni ühe kanali signaal salvestatakse vao ühe nõlva looklemisena (võnkumise suund 45° plaadi pinna suhtes, teine nõlv jääb sellest puutumata) ja teise kanali signaal samaaegselt vao teise nõlva looklemisena.
 
=== Kvadrofooniline salvestus ===
19. rida:
 
=== Šellakplaat ===
Omaaegsed heliplaadid pöörlemissagedusega 78<sup>-1</sup> on valmistatud [[šellak]]i ja mitmesuguste täidisainete nagu [[nõgi]], peen mineraalipulber või muu sellise segust. Täidisaineid kasutati plaadi mehaanilise kulumiskindluse tõstmiseks. Salvestusvagu nendel plaatidel on umbes 140...180 μm laiune, paigutustihedus raadiuse sihis caumbes 4 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühe külje mängimiskestuseks kuni 3 min 15 sekundit ja 30 cm läbimõõdu puhul 4 minutit ja 30 sekundit.
 
=== Vinüülplaat ===
26. rida:
Mikrokiriplaadi vagu on kuni 45 μm laiune. Plaadile mahub keskmiselt 8 ... 12 vagu millimeetrile. See annab 25 cm läbimõõdu puhul ühekülje mängimiskestuseks kuni 18 minutit ja 30 cm läbimõõdu puhul isegi üle 30 minuti. Selliste vao mõõtmete puhul on heli taasesitamine mõeldav vaid astla väikese survejõu juures (helipea konstruktsioonist olenevalt 70...5 mN, see on 7...0,5 grammi) ja elektrilise helipea vahendusel.
 
=== Painuv heliplaat e.ehk lastik ===
MidaPainduvat heliplaati ehk lastikut kasutati tema omaduste ja odavuse tõttu heliajakirjadega kaasa antud muusika jaoks. Õhukesele plastfooliumile pressitud nn mikrokiri-heliplaadid, mis annavad edasi praktiliselt vinüliitplaatide helikvaliteedi, kuid on ruumisäästlikumad, kergemad ja odavamad valmistada.
 
== Vaata ka ==
* [[Grammofoniplaat]], [[Hologrammhologramm]]
* [[CD (andmekandja)]], [[DVD]], [[BRD]]
* [[Videoplaat]]